Riigikogu keskerakondlasest liige Yana Toom esitas kaebuse pressinõukogule Postimehe võrguväljaande peale, kuna tema sõnul on leht moonutanud tema väljaütlemisi eesti keele ja rahva väljasuremise teemal uudises "Yana Toom vene ajakirjanikule: eesti keel on väljasurev keel".
Toomi sõnul on antud uudise puhul tegemist jõhkra ning koguni nelja ajakirjanduseetika koodeksi punkti rikkumisega.
"Tegemist on paari lause välja rebimisega kümne lehekülje kontekstist ning lisaks veel mulle ajakirjaniku poolt sõnade suhu panemisega – see pole muu kui pahatahtlik moonutamine. Mul on siiralt kahju, et nii soliidne väljaanne, nagu seda on Postimees, ei suuda tagada iga ajakirjaniku puhul kvaliteedi kontrolli," ütles Yana Toom.
Toom lisas, et kui Vene ajakirjaniku puhul on kooskõlastamata tsitaadid peaaegu et paratamatus, siis Eesti meedia käitumisreeglid on juba ammu teistsugused.
"Kõige enam hämmastas mind aga minister Reinsalu emotsionaalne vastulause, sest minu teada valdab ta vene keelt. Enne ambrasuurile viskumist oleks olnud mõistlik algne tekst siiski läbi lugeda, sest riigijuhi käitumine peab ikka eristuma netikommentaatori omast," märkis Toom.
"Samas võib aga IRLi esimehe käitumine olla tingitud erakonna madalast reitingust ning soovist ära kasutada ajakirjaniku praaki kutsub ta üles koonduma teise erakonna "venemeelse rahvasaadiku" vastu."
"Mis aga puudutab minu väidetavaid tsitaate, siis soovin vaid üle korrata, et meil tõesti pole aega oodata, kuni vahetub, nagu Moosese puhul, kaks põlvkonda. Eesti keele ja rahva püsimine saab olla tagatud vaid läbi mõistliku sotsiaalse poliitika ja sõbraliku riigi loomise, mitte nõiajahi abil. Sellist sisesõda, milles võidaks keel ja kultuur, pole olemas, ja mul on siiralt kahju kui sõjaminister Reinsalu usub vastupidist," lisas Toom.
Toom märkis kaebuses pressinõukogule, et Postimees on rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkte, mille järgi kannab ajakirjandusorganisatsioon hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon, et tsitaatide kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik, et välisautori loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta ning kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda samas kommentaari võimalust.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom rääkis Russkij reporteri ajakirjanikule, et eesti keel ja rahvas on välja suremas. „Eesti keelt kõneleb emakeelena 900 000 inimest. See on ohustatud keel ja väljasurev rahvas – selles on asi. Ma arvan ikka, et Mooses ei viinud asjata juute 40 aastat läbi kõrbe, kuni viimane ori suri, aga meil ei ole palju aega.“
"Riigis, kus elanike arv on võrreldav Moskva ühe linnaosa elanikega – 1 294 000 inimest –, on sündimus viimastel aastatel langenud 12 000 lapsele aastas. Igal aastal lahkub riigist umbes 5000 inimest ja rahvastik vananeb kontrollimatult," rääkis Toom.
„Kui aastal 2000 õppis Eesti koolides 208 000 last, siis nüüd 134 000. Sageli öeldakse, et näotu statistika, aga Eestis on kõigel nägu: nii rahval, poliitikal kui ka statistikal,“ sõnas Toom.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
