"Niisiis, vastavalt kokkuleppele hakkavad türklased kohusetundlikult püüdma põgenikke, kes illegaalselt ületavad Kreeka piiri; põgenikud hakkavad elama põgenikelaagrites Türgi territooriumil, heades tingimustes – tänu Euroopa abile; türklased hakkavad vastu võtma „illegaale“ Kreekast. Kinni nabitud „illegaale“ peab saama seejärel välja vahetada laagritest pärit „legaalsete“ põgenike vastu „vahetuskursiga“ 1:1. Selle eest antakse Türgile 6 miljardit eurot ning juba sel suvel – viisavaba pääs Euroopa Liitu. Lisaks sellele peab Euroopa Liit taasalustama Türgiga liitumiskõnelusi," kirjeldab Toom kokkulepet ja nendib, et see on mitmeti küsitav alustades kummalisest eeldusest, et Türgi saab Euroliidu abiga pagulased majutatud, kuigi liitu kuuluv Kreeka ei saanud.

"Teiseks, arvatakse, et türklased ei hakka kuritarvitama „legaalsete“ ja „illegaalsete“ põgenike vahetusskeemi, kuid tegelikkuses nad võivad raporteerida eurooplastele suvalisi numbreid, lähtes oma poliitilistest ja majanduslikest huvidest," oli Toom umbusklik ja avalda üllatust, et Türgist oleks justkui üleöö saanud turvaline riik, kuhu saab pahulasi sh kurde saata. Samuti ei mõista Toom kokkuleppe autorite veendumust, et põgenike sissevool võib toimuda ainult Türgi kaudu ning et seda ei suunata taaskord ümber näiteks Itaalia ja Hispaania kaudu.

"Viiendaks, kust pärineb selline kindlus ja veendumus, et viisavaba kord Türgiga ei ava sissepääsu Euroopasse just nimelt „illegaalidele“, arvestades Türgi ametnike seas levinud korruptsiooni? Kas siis tõesti on sealmaal nii raske hankida endale Türgi pass?" küsis Toom, kelle sõnul on varemgi püütud türklastega kokkuleppele jõuda ning nad on nendesse suhtunud väga kergekäeliselt

"Põgenike probleem selle praegusel kujul on paljuski Türgi enda tekitatud. Enamgi veel, illegaalse põgenikuvoolu suunamisel Kreekasse oli mängus Türgi eriteenistuse käsi. Väga paljud eksperdid on veendunud, et Erdoğan kasutas põgenikke Euroopa Liidu šantažeerimiseks ning seda üpriski edukalt," lisas Toom, kelle sõnul reedaks Euroliit tehes koostööd riigiga, kus rikutakse inimõigusi, oma väärtushinnanguid. "Jutt käib sellest, et me tahame taasavada EL liitumiskõnelusi riigiga, kus kiusatakse taga vaba ajakirjandust, rangelt karistatakse võimu avaliku kritiseerimise eest ning mille territooriumil de facto käib sõda kurdi rahvusvähemuse vastu."