Witte süüdistab Estonia hukukomisjoni valetamises

 (52)
"Me ei tea täna täpselt, mis juhtus. Me ei saa kedagi süüdistada, peame uut uurimist ootama. Teame ainult, et komisjon valetas," ütles Henning eile Tallinnas esinedes.

Witte sõnul on rahvusvahelise mereorganisatsiooni reegel, et kui tulevad ilmsiks uued tõendusmaterjalid, peavad riigid hakkama uuesti laevahuku uurimisega tegelema.

Witte väitis, et kui komisjoni lõpparuande järgi hukkus Estonuia halva ilma, suure kiiruse ja konstruktsioonivea tõttu, siis tema uuringud näitavad, et tõeline laeva huku põhjus on auk pardas. "Estonia paremas pardas peab olema auk," kinnitas ta.

Mitme eksperdi hinnangutele tuginedes leiab Witte, et Estonia poleks saanud 2000 tonni vee tungimise tõttu autotekile uppuda nii kiiresti — laev oleks pidanud jääma pikemaks ajaks pinnale ulpima, nagu juhtus 1993. aastal hukkunud Poola parvlaev Jan Heweliuszega.

Et Estonia vajus põhja 45 minutit pärast esimest kreeni, pidi laevas olema auk allpool autotekki, mis aitas õhul laevast väljuda ja täitis selle veega, selgitas Witte.

Uurimiskomisjonilt saadud videomaterjali põhjal leiab Witte, et laeval olid lõhkeseadeldised. Visiiri murdsid tema väitel pommiplahvatused. Seda, miks pommid laeva pandi, ei söanda ta kindlalt väita. Küll on tal aga oletused, mille kinnituseks olekski vaja uut uurimist.

Kui uurimiskomisjon uuris visiirilt võetud värviproovi järgi, kas visiir tuli ära plahvatuse tagajärjel, siis valis komisjon Witte sõnul teadlikult vale tee plahvatuse toimumise või mittetoimumise kindlaksmääramiseks. Vesi oli plahvatuse jäljed jõudnud juba värvilt ära pühkida.

Gregg Bemise poolt Estonialt võetud metalliproovide analüüs näitab samuti, et laevas oli plahvatus. Praegu on metall täiendavatel uuringutel.

1994. aastal tuukrite poolt võetud videomaterjale vaadates tegi Witte järelduse, et kusagil laevas peab olema ava, mille kaudud tuukrid autotekile pääsesid. Kui esimestes kaadrites väidavad tuukrid, et nad ei pääse autotekile, siis järgmistes kaadrites nad juba on seal, selgitas Witte.

Tuukritel polevat õigus rääkida, mida nad vraki juures nägid ning Wittel pole antud luba tuukritega vestelda.

Ta usub, et esialgu nimekirjades olnud ning sealt hiljem kadunud kapten Avo Piht, õed Veided ja teised pääsesid ning oletatavasti on USA nad röövinud.

Witte süüdistas oma ettekandes mitmel korral Rootsi salateenistust, kes olevat seganud tema uurimist ning kes sekkus Rootsi ajakirjandusse.

Parvlaev Estonia hukkus 28. septembril 1994 teel Tallinnast Stockholmi. Katastroofis hukkus 852 inimest.