WikiLeaks: Baltimaad said NATO kaitseplaani tänu Gruusia sõjale

Gruusa ja Venemaa sõda 2008. aasta suvel pani Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni NATO edendama Balti riikide kaitseplaane, kirjutab Prantsusmaa ajaleht Le Monde WikiLeaksi lekitatud telegrammidele viidates.

Ajalehe andmetel toimusid NATO-s 2009. aastal salajased kõnelused, mille initsiatiiv tuli Baltimaadest, vahendab YLE Uutiset.

Kõneluste tulemusena tegi NATO esimest korda tõelised kaitseplaanid. Kuigi Eesti, Läti ja Leedu liitusid NATO-ga juba 2004. aastal, ei pidanud allianss toona vajalikuks teha antud piirkonnale erilist kaitseplaani.

Salajaste kõneluste tulemusel pikendas NATO praktikas Poola kaitseplaani Balti riikideni ja selle avalikukstulekut kardeti. USA diplomaadid soovisid seda tingimata salajas hoida.

Detsembris 2009 kirjutatud diplomaatilises telegrammis seisab, et "avalik keskustelu kaitseplaanidest ähvardaks nende sõjalist väärtust". Samuti kardeti, et kava ilmsikstulek võib põhjustada NATO-sisest eraldumist.

Saksamaa aga ei olnud Baltimaade kaitseplaanidest vaimustuses ja kartis, et kava halvendab suhteid Venemaaga. 2009. aasta augustisse dateeritud telegrammi teatel on sakslased siiski "väga teadlikud sellest, et nende katsed meeldida venelastele põhjustavad Ida-Euroopas kõhklusi."

Detsembris 2009 oli Balti riikide kaitsekava valmis. Telegrammi kohaselt nimetas keegi Eesti välisministeeriumi ametnik tulemust enneaegseks jõulukingiks.