Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Ain Kaalep

 (2)
Ain Kaalep
Postimees/Scanpix

Valitsus otsustas määrata Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest.

Ain Kaalep on meisterlik eestikeelse sõna kasutaja nii proosas kui luules. Tema panus eesti kõrgtasemega kultuuriajakirjanduse arendamisel, näiteks „Akadeemia“ taastamisel peatoimetajana ja maailmakirjanduse vahendamisel eesti keelde on püsiva väärtu sega. Kaalep kuulub nende tõlkijate hulka, kes on rõhutanud originaalkeelest (mitte vahendatult) tõlkimise tähtsust. Tema hinnangul ei lase see põhimõte Eestil langeda ühe võõrkeele ja võõrkultuuri domineerimise alla, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.

Ain Kaalepi kui Eesti patrioodi kodanikuhoiak on teisitimõtlemise suhtes eeskujuandvalt salliv, sallimatu on ta vägivallarežiimide vastu.

Ain Kaalepi kandidatuuri esitaja, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Mati Hindi sõnul väärib austust Kaalepi kodanikuhoiak ka praegusel ajal, mil on algatatud ohtlik ja demoraliseeriv diskussioon eesti keele kasutusala ahendamise üle teaduses ja ülikoolihariduses.

Riigi keeleauhind suurusega 500 000 krooni antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. Auhinnaraha on ette nähtud Haridus- ja Teadusministeeriumi 2010. aasta eelarves.

Keeleauhinna kandidaadid olid veel: Reet Kasik – esitajad Eesti Rahvusringhä äling ja ajaleht Sirp; Valve-Liivi Kingisepp – esitaja ajaleht Sirp; Linnart Mäll – esitajad Tartu Ülikool, Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna arheoloogia instituut; Raimo Raag – esitaja Haridus- ja Teadusministeerium; Mari Tarand – esitajad Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus ning ajakiri Keel ja Kirjandus; Tiit-Rein Viitso – esitajad Emakeele Selts ja Tartu Ülikool.

Wiedemanni keeleauhind – asutatud 1989. aastal, alates 2004. aastast riiklik – määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann on väljapaistvamaid eesti keele ja kultuuri uurijaid läbi aegade ning püsiva teadusväärtusega saksakeelsete „Eesti-saksa sõnaraamatu” (1869), „Eesti keele grammatika” (1875) ja „Eestlaste sise- ja välisilmast” (1876) autor.