WHO: Eesti tervisereformid annavad tulemusi

 (44)
Lõikus
Corbis/Scanpix

Kuigi Eesti tervisenäitajad jäävad maha Euroopa Liidu keskmistest näitajatest, on Eesti ometi eeskuju, kus investeeringud tervisesse on kaasa aidanud riigi majanduse arengule, väidab uus ülevaade.

WHO konverentsi homsel avapäeval tutvustatakse ülevaadet Eesti tervisesüsteemidest — „Tervisesüsteemid muutustes 2008“. Ülevaadet esitlevad sotsiaalminister Maret Maripuu ja WHO Euroopa regionaalbüroo asedirektor Nata Menabde, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on Eesti viimastel aastatel teinud läbi kiireid muutusi, mis on väljendunud ka tervisesüsteemis.

„Väga oluline on toimunud muutusi ka hinnata, mis on läinud hästi ning mis halvasti, kus tuleb teha muutusi,” ütles Maripuu. „Tutvustatav raamat annab hea ülevaate Eesti tervisesüsteemi olukorrast ning aitab teha jätkusuutikuks arenguks vajalikke otsuseid.”

„90. aastate alguses valitud reformide suund on hakanud tootma tulemusi — eestlased on tervemad ja elavad kauem kui kunagi varem,” ütleb WHO esindaja Eestis ja üks raamatu autoritest Jarno Habicht. „ Meie mured on samasugused nagu rikkamates riikides – alkoholi ja tubaka tarbimine on kõrgel tasemel ning kasvab ülekaalulisus elanike seas. Samas tuleb leida lahendusi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks.”

Eesti seisab silmitsi oluliste rahvatervise väljakutsetega, mis mõjutavad eelkõige tööealist elanikkonda – näiteks madal oodatav eluiga, enneaegne suremus, vigastused, tubakatoodete ja alkoholi tarbimine, vähene liikumine ning kasvav ülekaalulisus. Suhteliselt madal oodatav eluiga (2005. aastal elasid naised keskmiselt 78.1 ja mehed 67.3 aastat) on seotud enneaegse suremusega. See omakorda on põhjustatud välistest teguritest (sealhulgas vigastused) ning tervisekäitumisest. Lisaks vajab endiselt tähelepanu HIV levik ning kõrge uute HIV juhtude arv.

Eesti tervisesüsteemi reformimine on olnud jõuline ja edukas, väidab ülevaade. Oodatav eluiga ja inimeste rahulolu tervishoiuga on pidevalt kasvanud pärast 1990. aastate suuri ümberkorraldusi, kui loodi ravikindlustus ning perearstikeskne tervishoiusüsteem. Kuna ressursid on piiratud, tuleb jätkuvalt otsida uusi lahendusi, et säiliks solidaarne ja jätkusuutlik tervisesüsteem. Osalt pakuvad lahendust rahvatervise strateegiaid, mida on viimastel aastatel üha enam loodud. Strateegiate elluviimisse on kaasatud partnereid erinevatest sektoritest ning seeläbi võib loota strateegiate tulemuslikkusele.

Eesti tervisesüsteemi ülevaate avamisega tähistab Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskus oma 10. aastapäeva. Vaatluskeskusele pandi alus 1996. aastal toimunud WHO Euroopa tervishoiureformide konverentsil. Keskuse partnerid on erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, valitsused ja ülikoolid. 1996. aastal toimunud konverentsi käigus nägid Euroopa tervisevaldkonna ministrid vajadust õppida teiste riikide kogemustest ning reformide loomisel ja läbiviimisel toetuda tõenduspõhisele informatsioonile. Kaks aastat hiljem loodigi vaatluskeskus, mis on pidevalt uurinud ja avaldanud aruandeid tervisesüsteemi erinevatest aspektidest.