Welcome to Estonia — aga miks ometigi?

 (83)
Welcome to Estonia!
ETA FOTO

Welcome to Estonia keskendub Rootsi PR-guru Göran Sjöbergi sõnul liialt logole, olles vaid kutse, mitte aga põhjendus, miks tulla Eestisse.

On oluline omada identiteeti, olla teatud ja riigina respekteeritud, nendib Sjöberg. “Ma arvan, et kõigi Teisest maailmasõjast möödunud aastate jooksul kuni 1990. aastateni pole Eesti elanud mujal kui inimeste vaimumaailmas. Ajalooliselt on ta eksisteerinud. Ometi on eestlaste uhkuseasi muuta oma riik maailmas paremini tuntuks. Eesti sai taas tuntuks liigutava laulva revolutsiooni ajal.”

Mis puutub tuntusse riigina, siis on Eestil vaja mõningaid nimesid, nendib Sjöberg. “Tänapäeval ei mängi seda rolli enam niivõrd tuntud poliitikud. Selle asemele on tulnud niinimetatud kangelased nagu Nokia, mis on tänapäeval Soome sünonüüm. Või nagu ABBA Rootsis. Aga samuti teadlased, nobelistid, heliloojad, dirigendid. Eesti puhul on kurb tõsiasi, et teil on neid nimesid liialt vähe.”

Ent Eestil on rootslase sõnul muid oivalisi väärtusi — loodus, rannad, saared. “Minu arvates ei rõhu te end välismaal tutvustades praegu piisavalt nendele väärtustele. Kuid esmalt peate otsustama, kellele soovite läheneda ja kellele keskenduda.”

Ennast reklaamima peab, sõnab Sjöberg. “Vastasel juhul võite end ümbritseda klaasseintega — ent me elame praegu globaliseerunud maailmas. On vaja käia väljas. On vaja pälvida teiste tähelepanu. On vaja kogeda muljeid teistest. See on kultuuri ja ideede vahetamine.”

Sjöbergile tundub, et Eesti ei tea õigupoolest, millele oma maad esitledes keskenduda. Ja taas, võtkem või kampaania “Welcome to Estonia”. /-/Kui see on pelgalt kutse, siis on loomulik vastus: “Tänan! Kuid miks?” Ja siis on teie asi selgitada, miks peaks Eestisse tulema ja mida olete silmas pidanud. Jõuame taas algusse tagasi: ajalugu, loodus, vaatamisväärsused.”

Eesti tunnuslause keskendus liialt logo väljanägemisele. “Kirjeldasite mulle logo, mis minu meelest ei eristu teiste maade tunnuslausetest,” lausus Sjöberg. “Näiteks Norra kutsub end fjordidemaaks ning Rootsi keskööpäikese maaks — mida tegelikult küll saab näha vaid Lapimaal. Welcome to… võib aga kehtida iga maa kohta.”

Eesti kultuuri-, tööstus- ja turismivaldkond peavad tema sõnul tegema ühise jõupingutuse, et esineda märkimisväärselt olulistel üritustel. Sjöberg toob ühe sellise ürituse näiteks saja-aastase Estonia rahvusooperi juubelipidustused, mida võiks jõulisemalt Euroopa muusikaringkondades esitleda.

Järgmine suurepärane võimalus avaneb tema sõnul siis, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn. “Kui Tallinn kasutab seda võimalust vilunult, siis promob ta ühtaegu tervet Eestit.”

Göran Sjöberg (72) on juhtinud mitut rahvusvahelist avalike suhete firmat. Ta on olnud rahvusvahelise suhtekorraldajate liidu (IPRA, International Public Relations Association) president ning on praegu selle auliige. Praegu teguseb Sjöberg suhtekorraldusfirma Göran Sjöberg PR AB presidendina Stockholmis, nõustades peamiselt ettevõtete rahvusvahelist tegevust.