VTA: Eestis müüdav toit ei ole ohtlikum kui mujal Euroopa Liidus

 (30)
Turg
TurgFoto: Rauno Volmar

Eestis ei ole müügil toiduaineid, mis mõnes muus Euroopa Liidu riigis piirnormidele ei vasta, kinnitas veterinaar- ja terviseameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda. Ta lisas, et VTA tegutseb aktiivselt selle nimel, et Eesti turul oleks võimalikult ohutu toit ning terviseriskid saaks kõrvaldatud.

Kuidas VTA valib, mis tooteid kontrollitakse? Kas enne ei tohi tooteid müüki tuua, kui on VTA luba olemas?

VTA lähtub erinevate analüüside teostamiseks analüüsitavate näitajate ja toidugruppide valikul erinevatest õigusaktidest (sh Euroopa Liidu kooskõlastatud mitmeaastasest kontrolliprogrammist taimekaitsevahendite jääkide määramiseks toidust, loomse toidu saasteainete seire õigusakt, Euroopa Komisjoni soovitustest, saasteainete piirnormide määrusest, zoonooside ja veterinaarravimijääkide, ravimresistsentsuse seire õigusaktist ja teistest asjakohastest õigusaktidest), RASFF teadetest, teadustöödest, varasematest tuvastatud mittenõuetekohasustest ja muust olulisest informatsioonist.

Toidukäitlemisel on vaja ettevõttel olenevalt tema täpsemast tegevusvaldkonnast esitada tegutsemise alustamisel, kas majandustegevusteade või taotleda tegevusluba. Kõik toidukäitlejad kuuluvad VTA järelevalve alla, kuid iga toodet eraldi VTA ei kontrolli.

Kas protsentuaalselt on rohkem kontrollitud importtooteid või kohalikke? Kas see on ka proportsioonis import-kohalike toodete osakaaluga turul?

Seotud lood:

Kuna VTA järelevalve alla kuuluvad kõik toidukäitlejad, alustades esmatootmisest kuni jaemüügini välja, siis tähendab see, et järelevalve alla kuuluvad kõik toidukäitlemisetapid. Proove võetakse samuti kõikidest toidukäitlemisetappidest riskipõhiselt lähtudes eelnevas punktis kirjutatud alustest.

Kui vaadata kõiki VTA poolt aasta jooksul teostatud analüüse, siis kindlasti on Eesti päritolu toidu proove kõige enam, kuna esmajärjekorras on riigi kohustus kontrollida enda tootjate poolt toodetud toidu nõuetekohasust ning kuna proove võetakse mitte üksnes jaemüügietapist, kuhu jõuavad ka imporditud tooted, siis kõikidest teistest toidukäitlemisetappidest võetakse peamiselt Eesti päritolu tooteid analüüsimiseks, kuna need on vastavalt siis Eestis kasvatatud või töödeldud (valmistatud). Jaemüügietapist võetakse erinevate analüüside teostamiseks proove ka imporditud toidust.

Siiski sõltub proovide päritolu osakaal sellest, millisest analüüsitavast näitajast ja toidugrupist on juttu. Näiteks taimekaitsevahendite jääkide (TKVJ) proovidest suure enamuse moodustab imporditud toidu proovid: näiteks 2018. aastal võttis VTA 196 TKVJ proovi 137 proovi olid imporditud toidu proovid ning üksnes 59 proovi olid võetud Eesti päritolu toidust.

Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et VTA ei ole ainus, kes taimekaitsevahendite jääkide proove võtab – põllumajandusamet kontrollib Eestis kasvatatava toidu kasvatamiseks kasutatavate taimekaitsevahendite kasutamist, mistõttu võtab PMA TKVJ analüüsimiseks proove üksnes Eesti päritolu toidust. Seetõttu on VTA keskendunud suurel määral imporditud toidu TKVJ nõuetele vastavuse kontrollimisele.

Kuidas tehakse üldistus, näiteks Poola õuna või Itaalia makaronide osas, et ka kõik muud sellest toodangust müüdud tooted vastavad nõuetele?

Üldistusi teeme üksnes partii põhiselt – proov võetakse konkreetsest partiist ning kui vastav analüüsitulemus vastab nõuetele, siis vastab antud partii nõuetele. Kindlasti ei tehta üldistusi tasemel, et kui üks proov mistahes päritolu toidust vastab nõuetele, siis kõik vastab nõuetele – vastav partii vastab nõuetele, mida analüüsiti.

Sama kehtib mittenõuetekohasuse tuvastamisel, kui analüüsitulemus näitab, et antud proov ei vasta nõuetele, siis rakendub see kogu partiile, mis tuleb vastavalt turult kõrvaldada, tagasi kutsuda või ümber töödelda.

Milline on kontrolli ulatus? Kas puudutab ka turgudel müüdavat või piirdub jaekaubandusega?

Nagu eelnevat öeldud, siis kuna VTA järelevalve alla kuuluvad kõik toidukäitlejad, alustades esmatootmisest kuni jaemüügini välja, siis tähendab see, et järelevalve alla kuuluvad kõik toidukäitlemisetapid. Proove võetakse samuti kõikidest toidukäitlemisetappidest riskipõhiselt lähtudes esimeses küsimuse vastuses kirjutatud alustest.

Kui rangelt kontrollitakse pestitsiidide ja muude toidukemikaalide jääke?

Loe veel

Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite jääkide piirnormid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 396/2005, saasteainete piirnormid toidus on kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusega 1881/2006. VTA kontrollib analüüsitulemuste vastavust kehtestatud piirnormidele.

Miks kasutatakse andmete töötlemisel metoodikat, kus taimekaitsevahendite jääkide laboritulemustest arvutatakse enne piirnormidega võrdlemist 50% maha? Kuidas vastab see Euroopa Toiduohutusameti juhendile, mis soovitab seda praktikat vaid olukorras, kui tekib vajadus toidukäitlejale sanktsioone rakendada?

Siinkohal on esmalt oluline mõista piirnormide seadmise põhimõtteid ning toiduohutuse aspekte. TKVJ piirnormide kehtestamisel on arvestatud mõõtemääramatusega 50%, mille võib tulemusest maha võtta proovi nõuetekohasuse hindamiseks, piirnormi (ilma mõõtemääramatuse maha arvestamiseta) ületamisel ei ole tegemist ohtliku toiduga. TKVJ normid ei kajasta endas mitte toiduohutuse piirnorme, vaid hea tootmistava norme. Piirnormi ületamine ei võrdu ohtliku toiduga.

Kuna analüüsitulemus saab olla, kas nõuetekohane või mittenõuetekohane ning mittenõuetekohase analüüsitulemuse korral tuleb rakendada sanktsioone (nt kustuda toit turult tagasi või takistada toidu jõudmist turule), siis tuleb hinnata analüüsitulemusi üheselt. Toode on mittenõuetekohane TKVJ mõistes juhul, kui ta ületab piirnormi rohkem kui 50%.

Alla piirnormi jääv tulemus või kuni 50% üle piirnormi oleva tulemuse korral on tegemist nõuetekohase ohutu toiduga. Juhul, kui analüüsitulemus on 1-50% üle piirnormi, siis tegelikult on tulemus nõuetekohane, arvestades mõõtemääramatust.

Kas kõik toiduained, mida Eestis müüakse, on tervisele ohutud?

VTA koos käitlejatega (kohalikud ja maaletoojad) tegutsevad selle nimel, et maandada või kõrvaldada kõikvõimalikud riskid tagamaks selle, et Eestis turul olev toit oleks tervisele ohutu.

Kui palju on leitud piirnormide ületamist viimaste aastate lõigetes? Kas Eestis leitakse piirnormide ületamist Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem või vähem ning kui palju rohkem või vähem?

Protsentuaalselt ei vasta nõuetele aastas umbes 2% analüüsitud toidust. See protsent on tavapärane nii Eestis võetud proovide puhul, kui ka teistes Euroopa Liidu ja majandustsooni riikides võetud proovide puhul.

Kas Eestis on müügil toiduaineid, mis mõnes muus Euroopa Liidu riigis piirnormidele ei vasta?

EI ole. Euroopa Liidu nõuded on vabaturumajanduse tõttu ülesed ja ühtsed.

Millised on Eestis müügil olevad toiduained, mis sisaldavad toidukemikaalide jääke, mis igapäevaselt mitmekordse tarbimise puhul muutuvad organismile ohtlikuks?

Kui toit sisaldab piirmääradele vastavas koguses saasteaineid (sh TKVJ), on toit ka mitmekordsel tarbimisel ohutu. Piirnormide kehtestamisel võetakse aluseks mitte üksnes akuutne ehk kohene mõju, vaid ka krooniline ehk pikaajaline mõju. Seega piirnormidele vastava toidu tarbimine terve elu vältel on ohutu.