VTA asejuht seakatkust: Kuidas ta sinna sai... on viisid, kuidas viiruse levikut takistada ja neid ehk on eiratud

 (22)
LOE BLOGI JA VAATA TÄISPIKKUSES PRESSIKONVERENTSI!
VTA asejuht seakatkust: Kuidas ta sinna sai... on viisid, kuidas viiruse levikut takistada ja neid ehk on eiratud
Foto: Priit Simson

Veterinaar- ja toiduamet korraldas seakatku teemal pressikonverentsi. Ametnike sõnul on Viljandi-ja Valgamaal kehtestatud kuni kümne kilomeetri raadiuses karantiinitsoonid.

Veterinaar- ja toiduamet tuvastas kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa seafarmis sigade Aafrika katku tekitaja. Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie külas ja Viljandi vallas Ridakülas asuvates ning samale omanikule kuuluvates kahes seafarmis avastati sigade haigestumine 18. juulil ja päev hiljem surid esimesed loomad. Kolga-Jaani vallas asuvas farmis on kokku 355 ja Viljandi vallas asuvas farmis 191 siga.

Valgamaal Taheva vallas Koikkülas asuvas ühe koduseaga farmis avastati looma haigestumine 16. juulil ja kaks päeva hiljem loom suri.

Hetkeseisuga on olukord selline, et Valga taudikolle on põhimõtteliselt likvideeritud, see surnud siga on viidud hävitamisele, hoonet pestakse ja puhastatakse ning desinfitseeritakse ja hoone suletakse. Viljandi taudikolletes käib loomade ettevalmistus hävitamiseks, rääkis veterinaar-ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Ta lisas, et mõlemas maakonnas on määratud kolmekilomeetrine ohustatud tsoon ja kümnekilomeetrine jälgimistsoon. Valgamaal jääb nendesse tsoonidesse kaks farmi ja Viljandimaal kuus farmi. "Kõik need tsoonis asuvad farmid kontrollitakse üle järgnevatel päevadel," lisas Kristian.

Seotud lood:

VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Ainike Nõmmisto ütles, et tsoonides asuvatele farmidele on kehtestatud loomade liikumise piirang ja seda seni, kuni on kindlaks tehtud, kas seal on haigestunud loomi või mitte. See kehtib ka igasuguse ekspordi ja impordi puhul.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on ilmselr tulnud haigus metsast. "Kuidas ta sinna sai... on viisid, kuidas viiruse levikut takistada ja neid ehk on eiratud," rääkis Kalda, kuid lisas, et seda, kes on süüdi ja kust viirus tuli, täpselt praegu ei tea keegi.

Kalda sõnul pole hetkel ka veel selge, kui suurt kahju loomafarmid sellega saavad ja kes need täpsemalt kinni maksab. Kalda kinnitas, et ka riik kompenseerib ilmselt mingi osa.

VTA teatel on nad olukorrast teavitanud ka rahvusvahelisi organisatsioone ja Euroopa Komisjoni.

21. juuli hommikul kinnitas veterinaar- ja toiduamet (VTA) sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.