Vseviov: Eesti ja vene kogukonnad pole viimastel aastatel üksteisele lähenenud ega kaugenenud

Ajaloolane David Vseviovi arvab, et kuus aastat peale Pronksiöö rahutusi pole eestlased ja venelased liikunud ei üksteisest lähemale ega kaugemale.

Kuna ühiskonda, valitsejaid ja rahvast pole Vseviovi sõnul võimalik ühtsete gruppidena määratleda, on raske vastata ka küsimusele, kas kuue aasta tagustest sündmustest midagi õpitud on.

"Piisab vaid olnud sündmusest osavõtnute tinglikust jaotamisest kaheks diametraalselt erinevate arusaamadega inimgrupiks, et järeldada, kuivõrd vastukäivad olid nende huvid ja seega võib ka õpitu olla täiesti erinev," leidis Vseviov.

Nagu ajaloos enamasti ikka juhtub, pole tegelikult eriti midagi õpitud, mis loomulikult ei tähenda Vseviovi sõnul seda, et ühed poleks saanud juurde kogemusi rahutuste ohjamiseks ja teised nende korraldamiseks.

"Täpselt samuti pole toimunud midagi põhimõtteliselt uut kahe siinse kogukonna lähenemises-kaugenemises. Sest erinevalt eraldiseisvatest inimestest, kes on vabad lähenema-kaugenema, pole kogukondadele tervikuna see võime antud. Nad jäävadki paratamatult eraldiseisvateks, paralleelseteks maailmadeks," lisas Vseviov.

Kas nende maailmade võimalikes kokkupuutepunktides aga leiab aset midagi sellist, nagu kuus aastat tagasi, see sõltub paljudest asjaoludest, nagu ettekavatsused, lühinägelikkus, rumalus, salakavalus jne.

"Need ongi sündmused, mis on mõnedele oodatud ja meist enamusele ootamatud. Prognoositavad ja prognoosimatud," leidis Vseviov.