Teiste seas kerkivad esile väikelapse vanemate, eelkõige lapsehoolduspuhkuselt naasjate ning rasedate diskrimineerimisega seotud kaebused, teatas võrdõigusvoliniku kantselei meedianõunik Nele Meikar.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on 2014. aastal terava probleemina esile tõusnud rasedate ja lapsehoolduspuhkuselt naasjate diskrimineerimine tööandja poolt. „Hea on see, et paljud naised on aru saanud, et tööandja ei või rasedust või lapsekasvatamist põhjuseks tuues lihtsalt töösuhet lõpetada. Teadlikkus oma õigustest on märkimisväärselt kasvanud ja see on kindlasti positiivne,“ ütles Sepper.

Võrdõigusvolinik lisas, et alati ei ole kantseleisse pöörduja sooviks ametliku menetluse alustamine tööandja suhtes ja hüvitise nõudmine, kuid inimesed tahavad neile osaks saanud ebaõiglusest teada anda.

„Need aga, kes on võtnud ette selle pika ja teinekord emotsionaalselt väsitava tee oma õiguste kaitsmiseks, on väärt tunnustust. Tänu neile on lootust, et seadust rikkunud tööandjad muudavad oma käitumist ja austavad edaspidi rasedate ja lapsevanemate õigusi,“ märkis Sepper.

2014. aastal aitas voliniku kantselei mitmetel avaldajatel pöörduda edukalt töövaidluskomisjoni ning tänaseks on diskrimineerimise läbi kannatanud saanud oma tööandjatelt hüvitisi kokku ligi 71 000 eurot.

„Tööandjate poolt ei ole selline õiguste rikkumine aktsepteeritav ja see ei jää tagajärjeta,“ ütles võrdõigusvolinik. “Sel aastal püüame teavitusega jõuda rohkem ka tööandjateni, et nad teaksid paremini oma kohustusi, kuid oskaksid ühtlasi näha kasu, mida annab töötajatesse panustamine. Lapsevanemate tõrjumise asemel tasub mõelda sellele, kuidas aidata töötajatel tööd ja pereelu ühitada,“ lisas Sepper.

2014. aastal pöördus voliniku kantseleisse 192 inimest, kes kahtlustasid, et neid on ebavõrdselt koheldud nende soo, perekondlike kohustuste, vanuse, puude, rahvuse, nahavärvuse, seksuaalse sättumuse või veendumuste tõttu. Võrreldes eelmise aastaga kasvas volinikule esitatud kaebuste arv 65 protsenti. 

Voliniku kantselei poole pöördujate seas on nii mehi kui naisi läbi aastate olnud peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal on tõusnud naissoost pöördujate arv. Üle poolte juhtumite korral puudutas kaebus töövaldkonda, sellele järgnes kaupade ja teenuste kättesaadavus.