Liisa Pakosta toonitas, et lasterikastes peredes kasvab iga neljas Eesti laps ja seetõttu peavad just need pered olema erilise hoole ja kaitse all.

„Panen nii kohalikele omavalitsustele kui tööandjatele südamele, et teenused ja töökorraldus peavad aitama kaasa sellele, et töö ja pereelu oleks võimalik inimväärselt ja lapsesõbralikult ühendada. Tööandjate mõistev suhtumine oma töötajatesse, kel on töötaja rolli kõrval täita lapsevanema või lähedase hooldaja roll, on ülioluline,” rõhutas Pakosta.

„Peresõbralik ettevõte saab endale väga lojaalse töötaja, kes on organiseeritud, kohusetundlik ja suurepäraste juhtimisomadustega,“ tõi Pakosta lisaks välja.

Konkreetsemalt olid arutluse all lasteaia- ja lastehoiukohad, mis võimaldaks lasterikka pere vanematel tööl käia, puudega lapsega perede mured ning võimalused teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Arutati ka hädaolukordi, millesse lasterikkad pered võivad sattuda, kui üks lastest või üks vanematest haigestub. Üks meede, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust lasterikastele peredele, on liidu välja töötatud perekaart.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendi Aage Õunapi sõnul on perekaart kõikidele Eesti lasterikastele peredele äärmiselt oluline. “Kui varem said kaarti taotleda vaid organisatsiooni liikmespered, siis nüüdsest võimaldame seda kõikidele Eesti suurperedele, kes on meie suurim väärtus ning keda igal sammul hinnata ja toetada,” kinnitas Õunap.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus kaitseb lapsevanemaid tööalase diskrimineerimise eest ja seisab selle eest, et lapsevanemaid ei koheldaks ebavõrdselt perekondlike kohustuste tõttu ning töö- ja pereelu ühitamine oleks lapsevanematel võimalik. Kedagi ei ole lubatud panna halvemasse olukorda seepärast, et ta kasvatab last või tema hooldada on haige, puudega või vanem perekonnaliige.