Võrdõigusvolinik Pakosta: Eesti peaks seadma eesmärgiks tsiviilelanikkonna kaitse, eriti naiste ja laste kaitset juba sõjalises baasõppes
Seoses Eesti NATO Ühingu tänase ümarlauaga ja NATO peasekretäri eriesindaja Marriët Schuurmani visiidiga Eestisse rõhutas võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, et ÜRO resolutsiooni „Naised, rahu ja julgeolek“ näol on tegemist väga olulise dokumendiga.
„2013. aasta uus kaitseväeseadus tõi Eesti maailma eesrindlike riikide hulka, sest annab naistele vabatahtlikkuse alusel võimaluse võtta kaitseväekohustuse ja läbida ajateenistuse meestega samadel alustel. See annab naistele varasemast märksa võrdsemad võimalused kaitseväes karjääri teha,“ märkis Pakosta pressiteates.
Eesti uue perioodi arengukavas soovib Pakosta näha tsiviilelanikkonna kaitset, eriti naiste ja laste kaitset juba sõjalises baasõppes. „Sõjaline baasõpe on hea võimalus tutvustada võrdõiguslikkust ja nii inimlikku tõde, nagu vajadus kaitsta naisi ja lapsi lahinguolukorras,“ ütles Pakosta.
Lisaks võiks Pakosta hinnangul lisada arengukavasse meetmeid, mis võimaldavad suurendada naiste osalust rahvusvahelistel missioonidel ning koostada eraldi naiskandidaatide andmebaas, mida ÜRO on soovitanud. Samuti korraldada spetsiaalselt naistele mõeldud teavitus- ja värbamiskampaaniaid.
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ pöörab tähelepanu asjaolule, et sõjad ja konfliktid avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele.
„Eestis aitaks resolutsiooni paremini mõista ka Eestis Teises maailmasõjas tsiviilelanikkonna kallal, eriti naiste ja laste kallal toime pandud vägivalla uurimine,“ sõnas Pakosta. Ta lisas, et Elmo Nüganeni suurepärane film „1944“ avab kunstiliste võtetega traagikat, ent ajalooteaduses on naiste ja laste tegelik olukord Teises maailmasõjas põhjalikumalt läbi uurimata. „See on uus teema kogu Euroopas, alles viimastel aegadel on hakatud lisaks lahingute kirjeldamisele tähelepanu pöörama ka tsiviilelanike kannatustele, näiteks Nõukogude Liidu sõdurite poolt toime pandud vägistamistele Berliini vallutamisel,“ tõi Pakosta välja.
Resolutsiooni „Naised, rahu ja julgeolek“ eesmärk on arvestada konfliktijärgses ühiskonnas rahu taastamisel nii meeste kui ka naiste olukorda ning kaasata rahu saavutamisse mõlema soo esindajaid. See eeldab missioonidel osalejatelt senisest oluliselt suuremaid teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest ning oskust konkreetsete probleemide lahendamisel soolist aspekti arvesse võtta.
ÜRO senine kogemus näitab, et naiste osavõtt missioonidest aitab parandada missioonide edukust, tagades parema suhtluse kohaliku elanikkonnaga. Samuti on missioonil osalevatel naistel kergem aidata naisi, kes on kogenud seksuaalvägivalda, mis on konfliktipiirkondades tõsine ja levinud probleem.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta osaleb täna Eesti NATO Ühingu korraldataval ümarlaual, mis keskendub ÜRO resolutsioonile „Naised, rahu ja julgeolek“.
