Mari-Liis Sepperi sõnul oli põnev tsiviilisikuna näha ja kogeda kaitseväe süsteemi ja struktuuri seestpoolt. "Kursusel osalemine on hea võimalus nii naistele, kes soovivad panustada Eesti riigi kaitsesse kui ka meestele, kes soovivad ajateenistusest saadud kogemusi laiendada," ütles Sepper, vahendab kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Märtsi alguses alanud kursus oli jagatud nelja õppemoodulisse. Kaheksa nädalaga läbisid kursuslased jalaväerühma ülema lühikoolituse, kus õppisid välioskusi, topograafiat ja esmaabi andmist ning omandasid teadmisi taktikast, kaitseväe relvastusest ja määrustikest.

Kursuse ülema kapten Tarvo Plankeni sõnul pööras ta sellel kursusel tavalisest rohkem tähelepanu õppurite juhtimis-, laske- ja taktikaliste oskuste arendamisele. "Kursusel osalejad on väga erineva taseme ja sõjaväeliste taustateadmistega, kuid seda korvab nende tahe ja kõrge motiveeritus õppida," ütles kapten Planken.

Reservohvitseride kursus annab sõjaväelise väljaõppe riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistidele. Kursusele saab kandideerida vabatahtlikkuse alusel. Kursuse lõpetajad saavad reservohvitserideks ning edasi toimub enesetäiendamine reservväelaste õppekogunemistel ja täienduskursustel.

Esimesed vabatahtlike reservohvitseride kursused korraldati 1997. aastal.