Võrdõiguslikkust on vaja hoopis meestele

Respublikaanist riigikogulane Reet Roos leiab, et meeste ja naiste võrdõiguslikkusest peaks rääkima peaasjalikult meeste pärast, kuna Eesti mehed elavad 12 aastat vähem kui naised.

“Meeste enesetappude hulk on katastroofiline ja enesetapjate seltskond aina nooreneb. Hiljutisest sotsiaalteadlaste tehtud uuringust selgus, et mehed tunnevad kohustust vastutada pere majandusliku heaolu eest. Normaalne, mõtleme. Asi läheb kahtlaseks, kui edasi uurida. Meestel on puudu lähisuhetest, sest nad ei oska neid hoida, kuna peavad liialt sageli vastama macho-tüübile,” kirjutab Reet Roos SL Õhtulehes.

“Need on sellised, kes ei hooli, võidavad alati, on kõige targemad ja kiiremad otsustajad. Mees peab hakkama saama! Muidu on ta lontu. Kas tuleb tuttav ette? Nii et võib-olla hoopis sellise lähenemise tõttu nõuavad mehed endale ka rohkem palka ja ülemused — ikka mehed — seda täiesti mõistvalt ka maksavad,” jätkab Roos.

Statistiliselt on Roosi sõnul meeste levinuim hirm majanduslikult mitte hakkamasaamine. “Naistel seevastu mitte nii drastiliselt — aga võib-olla peaks tekitama? Võrdsust ju vaja! Me ei tea, kas ühiskond on meeste suhtes ülekohtuselt nõudlik, või on mehed liiga nõrgad neile pandud ootuste ees, tulemus on üks — naised elavad meestest kauem.”

Üheks naiste pikema eluea põhjuseks peab respublikaan seda, et nad tegelevad rohkem stressimaandavate asjadega — kodu ja perega. “Mehed aga maandavad tööstressi pahatihti alkoholiga. Peretüli nutab naine sõbranna juures välja, mees hakkab jooma või läheb lõbumajja. Sest nii on mehelik ja vastupidi teevad ainult tüdrukud.”

Kui tööandjale on vaja hoolast ja kohusetundlikku töötajat, vaadatakse samuti tähelepanelikumalt naiste poole, pealegi on nad nõus ligi kolmandiku võrra väiksema palgaga. Tööle võetud naisülemus lisab Roosi hinnangul meestele veelgi lisamuret oma ametikoha pärast.

“Soolise võrdõiguslikkuse seadus ei aita kirjeldatud probleemides just eriti palju. Ning seetõttu on mõttetu rääkida, et teeme võrdõiguslikkuse seaduse ära ja siis on suur samm inimkonna heaks astutud,” leiab ta.

Niisama selle seaduse üle ilkumine aga olukorda ei paranda. Roosi arvates tuleb muuta suhtumist. “Kodu ja lapsed olgu võrdselt ka mehe mure, nagu peaks ka toimetuleku eest vastutama naine ühepalju mehega. Nii elades ei kasvata me peale uut macho-põlvkonda, kes peab end üleval agressiivselt, depressiivselt või muul kujul stereotüüpselt, näeb naist ainult blondides suurerinnalistes ja arvab, et pandav olgu ka loll. Või vähemalt rahamaias.”