Võrdlus: mille poolest erinevad SDE uued ettepanekud praegusest koalitsioonilepingust?
Selle nädala alguses tuli sotsiaaldemokraatlik erakond välja paarikümne ettepanekuga, mida nad sooviksid praeguses koalitsioonilepingus muuta. 21-st ettepanekust leidis enim kõlapinda idee tõsta tulumaksuvabamiinimum seniselt 154 eurolt 400 euroni, samal ajal kui Reformierakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide kevadel allkirjastatud koalitsioonilepingusse on kirjutatud lubadus tõsta see 205 euroni.
Mõistmaks, mida ja kuidas sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingus täpsemalt muuta tahavad, kõrvutas Delfi ettepanekuid koalitsioonilepinguga. Punktide kõrvutamisel jäi esimesena silma see, et teatud punktides on sotsiaaldemokraatide ettepanekud konkreetsemad kui sellega seotud koalitsioonileppe punktid. Näiteks sotsiaaldemokraadid tahavad tõsta ettevõtete maksuvaba käibe piirmäära 25 000 euroni, kuid koalitsioonileppes on see kirjas vaid üldsõnaliselt (lubatakse analüüsida), ja sedagi vaid FIE-de osas.
Samuti ollakse konkreetsemad haldusreformi puhul, kus nähakse, et teatud otsuseid tuleks teha maakonnatasandil – koalitsioonileppes soovitakse neid asju taaskord analüüsida, tagada, toetada, arendada jne. Sisulises mõttes ei ole nende vahel vastuolu, sotsiaaldemokraadid on lihtsalt konkreetsemad.
Kuid leidub ka punkte, mille puhul sotsiaaldemokraatide ettepanekud vormilt konkreetsemad, kuid sisu osas jäävad otsad lahtiseks nii koalitsioonilepingus kui sotside ettepanekutes. Näiteks koalitsioonilepingus on kirjas, et ajakohastatakse pealinna regiooni haldust. Sotside ettepanek on võtta vastu pealinna seadus. Mille poolest need sisuliselt erinevad, teavad vaid sotsiaaldemokraadid.
Järgnevalt toome välja sotsiaaldemokraatide ettepanekud ning koalitisoonileppe punktid või kehtivad seadused, mis sellega seotud on:
1. Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 euroni kuus, et suurendada madalat ja keskmist palka teenivate inimeste toimetulekut ning pakkuda sisulist lahendust palgavaesuse probleemile.
Selle tulemusel peaks alampalka teenival inimesel jääma kätte ligi 600 eurot rohkem, mis omakorda aitab kaasa majanduskasvu edendamisele ja kohaliku ettevõtluse arengule; aitab peatada madalapalgaliste väljarännet linna ja välismaale; kasvab sissetulek kõigile kuni 1600 eurot kuus teenivatele inimestele. Võimaliku katteallikana nähakse üksikisiku tulumaksu.
KOALITSIOONILEPING: Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 205 euroni kuus.
2. Tõsta ettevõtete (ka FIE-de) maksuvaba käibe piirmäär 25 000 euroni.
KOALITSIOONILEPING: Analüüsime võimalusi Justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de õigusliku reeglistiku töögrupi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks.
3. Tagada Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.
2013 sügisel jõustunud Välismaalaste seadus annab selle võimaluse pooleks aastaks, et välismaalastest kooli lõpetanutel oleks aega Eestis tööd otsida: “Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel viimaseks õppeaastaks võib elamisluba pikendada kauemaks kui üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks pärast õpingute lõpetamist.”
4. Kaasajastada riigihangete süsteem, mis tagaks regionaalsetele ja/või väikestele- ja keskmistele ettevõtetele parema ligipääsu avaliku sektori tellimustele.
KOALITSIOONILEPING: Ajakohastame riigihangete korraldamist ja edendame e-hankeid eesmärgiga võimaldada hankijal arvestada pakkuja valikul paremini pakkumiste kvaliteeti. Näitame avaliku sektori hangetega eeskuju kaasaegse majanduskeskkonna kujundamisel.
Arvestame võimalusel ettevõtete regionaalset paiknemist avaliku sektori poolt teenuste ja toodete hankimisel.
5. Sõnastada selgelt haldus- ja riigireformi põhimõtetena maakonnatasandi tugevdamine, omavalitsustes finantsautonoomia tagamine ja teenuste jaotus: haldus- ja riigireformi ei tohi teha joonlaua meetodiga, tõmmates kaardil kunstlikke piire.
KOALITSIOONILEPING: Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele võimaldame lisaks omavalitsuslikele ülesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke ülesandeid. Haldusreformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli.
6. Tagada kohalikele omavalitsustele kindel tulubaas vähemalt majanduslanguse-eelsel tasemel, tagada kohalikele omavalitsustele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamiseks.
KOALITSIOONILEPING: Seame riigireformi üheks eesmärgiks suurendada omavalitsuste rolli, võimekust ja motivatsiooni töökohtade loomisel.
Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele võimaldame lisaks omavalitsuslikele ülesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke ülesandeid. Haldusreformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli.
7. Oluliste regionaalsete funktsioonide viimine maakonnatasandile, eesmärgiks luua kahetasandiline omavalitsus.
KOALITSIOONILEPING: Haldusreformi läbiviimiseks viime läbi omavalitsuste vastavuse hindamise sätestatud objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi Vabariigi Valitsus.
8. Tuua igasse maakonda vähemalt üks riigiasutus.
KOALITSIOONILEPING: Toetame autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nõrgalt seotud avaliku võimu asutuste (sihtasutuste, inspektsioonide, ametite, agentuuride jmt) väljaviimist pealinnast. Peame seda regionaalse arengu oluliseks teguriks.
Eelistame riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel võimalusel asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid.
9. Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks.
KOALITSIOONILEPING: Näitame avalikus sektoris eeskuju suurendades kaugtöö osakaalu.
10. Tõsta kohalikes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palka arvestatavale tasemele.
KOALITSIOONILEPING: Tõstame avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas. Jätkame kultuuri, -haridus- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku valdkondade – politsei,- pääste-, vangla-, maksu- ja tolliametnike - töötasude kiiremas tempos tõstmist.
Töötame Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös huvigruppidega välja ja rakendame tervikliku lastehoiu ja alushariduse kontseptsiooni.
11. Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed.
KOALITSIOONILEPING: Regionaalsete ettevõtete toetuseks algatame programmi ettevõtluseks vajalike elektri- ja sidevõrkudega liitumiseks ning teede rajamiseks põhimõttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa ettevõte. Lisaks kaalume tootearenduse ja sellega kaasneva tehnoloogia ja toomisseadmete investeeringutoetuse taastamist töötleva tööstuse jaoks.
Jätkame riigi maanteevõrgu ajakohastamist. Teedeehituse taset tõstetakse kvaliteetsema planeerimise ja hankekorraldusega ning tõhusama omanikujärelevalvega. Tagame teede stabiilse rahastamise, mis võimaldab pikaajalist planeerimist. Töötame välja teede pikaajalise rahastamise kava.
Seame eesmärgiks ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks kuni Mäoni aastaks 2020. Selleks analüüsime võimalusi täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks.
Jätkame Tallinna-Narva maantee renoveerimist. Rajame Tallinna-Pärnu ja Põltsamaa- Tartu maanteele 2+1 möödasõidurajad, ehitame välja Tallinna ringtee ja Tartu läänepoolse ümbersõidu. Suuname eurovahendid Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks ning Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamiseks (Reidi tee).
Toetame transpordiühenduste parandamist maakonnakeskuste ja tõmbekeskuste vahel vastavalt majanduslikele võimalustele.
Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu jätkame Estwin sidevõrgu arendamist, et uued kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga.
12. Tagada põllumajanduses üleminekutoetus vähemalt 50 protsenti maksimummäärast. Tuleb leida lisaraha Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse laiendamiseks.
KOALITSIOONILEPING: Kaalume Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu loomist, mille kaudu mitmekesistada põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate rahastamisvõimalusi.
Toetame põllumajandustootjaid ja toidutöötlejaid uute ekspordikanalite ja -turgude leidmisel hajutamaks riske senistel turgudel.
Toetame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurema lisandväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete üha suuremat ekspordile orienteeritust.
13. Võtta vastu pealinna seadus.
KOALITSIOONILEPING: Ajakohastame pealinna regiooni halduse.
Demokraatia arendamine ja riigikorralduse parandamine
14. Piirangud valimiskampaania mahule.
KOALITSIOONILEPING: Ühtlustame valimisseadused ning analüüsime poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi (sh reklaamikulude ülempiir, kautsjoni maksmine, üleriigilise nimekirja institutsioon ja valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust.
15. Muuta riigikogu valimiste nimekirjad avatuks ja piirata kohalike omavalitsuste valimistel nimekirjade pikkust. Riigikogu liikme nõukogusse nimetamisel ei tohi Riigikogu liige selle eest saada eraldi tasu.
KOALITSIOONILEPING: Ühtlustame valimisseadused ning analüüsime poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi (sh reklaamikulude ülempiir, kautsjoni maksmine, üleriigilise nimekirja institutsioon ja valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust.
Töötame välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille käigus vaatame üle riigiettevõtete äriplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevõtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevõtete omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeoleku eesmärkidel või majanduslikult põhjendatud. Seame riigi omandisse jäävatele ettevõtetele selged omanikuootused. Riigiettevõtete juhatuse liikmed valime konkursiga ning nimetame nõukogu liikmed, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist. Kaalume riigi äriühingute osaluste koondamist ühe valitsemisüksuse alla.
16. Seada selged piirangud riigi omandis olevate autode ja muude sõidukite hindadele.
Juba kehtivad. Peaministri, ministrite ja riigisekretäri ametiauto aastaseks ülalpidamiskulude piirnormiks on 5944 eurot ning ministeeriumide kantslerite, Riigikantselei peadirektori ja maavanemate ametiauto aastaseks ülalpidamiskulude piirnormiks 4730 eurot. Valitsusasutuste sõiduautode, mida ei ole eelpool nimetatud soetamise piirhinnaks on kuni 10 226 eurot (ilma käibemaksuta).
17. Teha põhjalik riigiaudit ja korrastada riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid.
KOALITSIOONILEPING: Lähtume põhimõttest, et valitsussektori töökohtade arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Vähendame dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite vahel, ülereguleerimist ja bürokraatiat avalikus sektoris, eesmärgiga vähendada ametikohtade ja ametiasutuste arvu. Vähendame riigi ja Euroopa Liidu toetusi administreerivate ning vastavat poliitikat rakendavate asutuste dubleerimist ja suurendame nende omavahelist sünergiat. Soodustame ametnikkonna roteerumist ametkondade vahel.
Eesmärgiga suurendada riigi majandamise efektiivsust jätkame struktuurseid reforme konsolideerides tugiteenused (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) ja võimalusel avalike teenuste pakkumise. Tagame juhtimise kaudu kliendi huvide tasakaalustatud esindatuse.
Peame prioriteediks teenuste digitaliseerimist ja uute e-teenuste arendamist.
18. Tõsta õpetaja palk 120 protsendini keskmisest palgast. Katteallikana kasutada kiiremat alkoholiaktsiisi tõusu.
KOALITSIOONILEPING: Tõstame avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas. Jätkame kultuuri, -haridus- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku valdkondade – politsei,- pääste-, vangla-, maksu- ja tolliametnike - töötasude kiiremas tempos tõstmist.
Tõstame tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks järjekindlalt aktsiise.
19. Doktoranditoetuse suurendamine vähemalt 80 protsendini eelmise kalendriaasta keskmisest palgast.
Alates 2015. aasta jaanuarist suurenes doktoranditoetus 383 eurolt 422 euroni kuus. 2015. aasta 1. septembrist täienevad riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed tagatised vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas.
20. Üliõpilasele ravikindlustuse tagamine kogu kõrgkooli immatrikuleeritud aja jooksul.
Hetkel kehtib süsteem, mis näeb ette, et kui üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava
nominaalkestuse lõppemisest või on õppeasutusest välja heidetud või
eksmatrikuleeritud, lõpeb tema ravikindlustus sellest 1 kuu möödumisel. Koalitisoonilepingus sellele muudatusi ette ei nähta.
21. Represseeritud isikute pensionid tuleb vabastada tulumaksust.
Hetkel maksavad represseeritud isikud pensionilt tulumaksu. Koalitisoonilepingus sellele muudatusi ette ei nähta.
