Võõras viirus nakatas Narvas sadu kooliõpilasi

Alates detsembri keskpaigast on Narva eesti gümnaasium (NEG) olnud hädas noorematel lastel esineva kummalise lööbega, mille perearstid diagnoosisid allergiaks. Reede pärastlõunal teatas tervisekaitseinspektsiooni (TKI) kesklabor, et tegemist on parvoviirusega B19.

Narva meditsiinitöötajate sõnul pole seda viirust varem esinenud. Nakatunud on ligi pooled kooli 250 õpilasest ja viirus on levinud ka teistesse linna koolidesse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Enamjaolt 5–15-aastaseid lapsi ohustava viiruse haigusnähud on nõrkus, väsimus, kahvatus, palaviku tõus (gripitaolised sümptomid) ja näolööve.

Detsembri keskel ei osanud NEG-i kolmanda klassi juhataja Tiiu Assafrei halba aimata, kui Viktor (nimi muudetud — toim) tuli kooli näost punaselaigulisena ja jutuga, et perearst diagnoosis allergia ja lubas kooli minna.

Kooli meditsiiniõde Vera Jurson helistas Viktori perearstile doktor Tatjana Nikitinale, kes kinnitas, et tegemist on tõenäoliselt allergiaga, kuna poisil on astma ja allergiat on tal varemgi esinenud.

Doktor Nikitina sõnul konsulteeris ta patsienti vaid telefoni teel. “Teades poisi varasemat haiguslugu ja kuulates kirjeldust, mis mulle telefonis anti, otsustasin, et tegemist on tõenäoliselt allergilise lööbega ja seetõttu pole vaja teda klassist isoleerida,” selgitas ta.

Järgnevatel päevadel jõudis aga kooli aina rohkem ja rohkem lööbega õpilasi, mõnel tekkis see koolipäeva jooksul. Kõik nad saatis õde Jurtson koju ja käskis perearsti juurde minna. Samal ajal algas koolivaheaeg ja koolil puudus ülevaade nakatumistest.

Uue õppeveerandi alguses tuli klassijuhatajatele küll teateid ühe või teise vaheajal samasuguse lööbega haigestunu kohta, kuid esimesel koolinädalal uusi juhte ei esinenud. Alates 14. jaanuarist oli aga taas hulgaliselt lööbega lapsi, kusjuures neid oli juba kõigist klassidest. Assafrei sõnul põdes tema klass haigust pea tervenisti. “Lööbe põdesid läbi absoluutselt kõik, kes klassis Viktori lähiümbruses istuvad, lisaks veel teisi lapsi. Kokku üle kolmveerandi klassi,” sõnas ta.

Kooli juhtkond pöördus otse Narva haigla lasteosakonna juhataja doktor Reet Välja poole, kes palus haigla nakkusosakonnal asjaga tegeleda. Osakond kutsuski mitu last läbivaatusele, nädal hiljem võeti ka vereproovid ja saadeti TKI kesklaborisse. Samal ajal soovitas nakkusosakonna juhataja Leonid Sizemski koolil haigussümptomitega lapsed koju saata, kuni selgub täpne diagnoos. Perearstideni see soovitus aga ei jõudnud ning enamik neist jätkas allergia diagnoosimist ja laste kooli lubamist.

TKI kesklaborist saabus 25. jaanuaril kooli teade, et tegemist pole punetiste ega leetritega, mida alguses oli kahtlustatud. Veel nädala pärast, möödunud reedel, teatas TKI kesklabor ajakirjaniku järelepärimisele vastuseks, et seitsmest analüüsitud proovist kolmes leiti parvoviirus B19. Infoleht parvoviiruse kohta saadeti perearst Nikitina sõnul laiali mõned päevad varem.

Kokku kulus esimeste sümptomite ilmnemisest kuni viiruse määramiseni kuus nädalat. Nii Assafrei kui ka meditsiiniõde Jurtsoni ning perearst Nikitina arvates oleks asi pidanud kiiremini käima. “Kui haigustekitajat ka ei õnnestunud enne määrata, siis soovitus lapsed koju jätta oleks perearstideni pidanud jõudma varem,” leiab Jurtson.

Mis on ja kuidas levib parvoviirus?

•• Esineb kogu maailmas aasta ringi, rohkem siiski kevadtalvel.

•• Levib peamiselt piisknakkusena hingamisteede sekreetidega.

•• Viiruse peiteaeg ehk inkubatsiooniaeg on tavaliselt 6–16 päeva.

•• Viirus võib põhjustada haiguspuhanguid, eriti kinnistes kollektiivides (koolieelsetes lasteasutustes, koolides, haiglates ja hooldekodudes).

•• Enamjaolt nakatuvad lapsed vanuses 5–15 aastat, kuid haigestuda võivad ka täiskasvanud.

•• Kliinilised haigusnähud on nõrkus, väsimus, kahvatus, palaviku tõus (gripitaolised sümptomid) ja näolööve. Sageli esineb löövet ka jäsemetel ja tuharatel.

•• Lööve võib püsida seitse kuni kümme päeva. See võib ajutiselt kaduda ja taasilmuda, näiteks külma- ja kuumaärrituse tagajärjel.

•• Täiskasvanutel võivad esineda liigesepõletikud ja -tursed. Immuunpuudulikkusega inimesed haigestuvad kergemini.

•• Haige on nakkusohtlik kuni näolööbe tekkimiseni.

•• Teistkordne haigestumine on vähe tõenäoline, kuna parvo-infektsioonile järgneb kestev immuunsus.

•• Parvoviirus põhjustab ka lemmikloomade (koerad-kassid) haigestumist, kuid loomade parvoviirus ei ole inimestele nakkusohtlik.

Tõkestamise meetmed

•• haigena püsida kodus, pöörduda perearsti poole;

•• aevastades-köhides katta suu salvrätikuga;

•• pesta käsi;

•• tuulutada tube;

•• teha niisket koristust.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines