Võõramaist karuputke tõrjuti tänavu juba 1250 hektaril
Kahe karuputkeliigiga võitlemiseks sõlmiti 35 töövõtulepingut, mis katavad 1253 hektarit, vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril, teatas keskkonnaamet BNS-ile.
"Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisavalt määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu," ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.
Kokku kulus sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) tõrjumiseks tänavu ligikaudu 4,8 miljonit krooni, raha selleks tuli Euroopa regionaalarengu fondist.
Suurimad karuputkede kolooniad, kus tänavu tõrjetöid tehti, asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.
Tõrjetööde eesmärk on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aasta, üks taim suudab toota kuni 10.000 seemet.
Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni.
