Vooglaid, Saar, Kivirähk ja Raid päästavad teadust
“Tegeletakse vaid sündmuste kirjeldamise ja referaatide kirjutamisega ja nii ei arva vaid mina,” lisas Raid. Aastaid ajakirjanikuna leiba teeninud, kuid ka sotsiaalteadusi õppinud Raidi arvates on ülikoolides tehtavad uuringud kvaliteetsed, kuid kuna põhirõhku pannakse ülikoolides õpetamisele, jääb teaduslikest uuringutest veidi puudu.
Sotsioloog Juhan Kivirähk siiski niivõrd kriitiline sotsiaalsete uuringute olukorra suhtes pole. “Ma ei ütleks, et Eestis on kõik sotsiaalteaduslikud uuringud lõppenud, sest kui ma seda meelt oleks, tõmbaksin endale ju lausa vee peale. Kuid praegu on Eesti sotsiaalteadlaste suurim probleem, et igaüks nokitseb oma väikese tüki kallal,” selgitas Kivirähk.
Lisaks on Kivirähki arvates Eesti häda selles, et riigi poliitika ja sotsiaalteadus elavad omaette maailmades. “Nüüd proovikski neid pooli omavahel lähendada, et aidata välja tuua asjad, mis on sotsiaalteadusest rakendamist väärt,” lisas Kivirähk.
Kuigi juba mõned aastad rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses töötav Kivirähk ei plaani oma praegust ametit maha panna, lubas ta uues instituudis nõu ja jõuga abiks olla. Ka Andrus Saar jätkab tegevust oma turu-uuringufirmas Saar Poll.
Kivirähki sõnul on nelja instituudi asutajaliikme rolliks käivitada instituudi töö — leida professionaalsed uurijad ja ka rahastajad. “Meie eesmärk pole konkureerida sotsioloogilisi uuringuid tegevate ettevõtetega ega ka olemasolevate teadusasutustega. Meie soov on edendada sotsiaalteadust,” lisas ta.
Praegu tegelevad sotsiaaluuringutega peamiselt avalik-õiguslike ülikoolide juures tegutsevad instituudid või teaduskonnad. Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi direktor Raivo Vetik ütles, et mujal maailmas on sellised eraalgatuslikud instituudid väga levinud. “Tavaliselt pole sellistes instituutides tehtav teadus akadeemiline teadus, vaid pigem turule suunatud teadus ja Eestis on sellise teaduse järele suur nõudlus,” lisas Vetik.
Vetik ütles veel, et viimastel aastatel on riik hakanud otsuste tegemisel sotsiaalteadlasi üha rohkem kuulda võtma. “On valdkondi ja teemasid, kus riik tellib uuringuid ja soovib teada sotsiaalteadlaste seisukohta, näiteks integratsioon,” lisas Vetik.
Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi juhataja Vello Pettai arvates on Eesti riigi seisukohast vaid tervitatav, kui turule tuleb uusi uurimisasutusi. “Aastaid on räägitud, et poliitika peab olema uuringu- ja teadmistepõhine,” lisas Pettai. Samal ajal ei tule eraalgatuslik uurimiskeskus tühjale turupositsioonile. Lisaks ülikoolidele pakuvad eri uuringuid ka näiteks Praxis, Eesti avatud ühiskonna instituut ja veel mitmed maine- ja turu-uurijad.
Kommentaar
Ivi Proos, Eesti avatud ühiskonna instituut:
“Sotsiaalteadlasi võetakse kuulda siis, kui poliitikutel on endal väga vaja mingisuguseid uuringuid. Kui te panete tähele, siis enne valimisi korraldatakse väga palju uuringuid ja kasutatakse sotsiaalteadlaste nõuandeid. Kuid valimiste järel huvi kaob. Arvan, et poliitikud usuvad, et nad suudavad ise ühiskonda piisavalt adekvaatselt tunnetada.
Samas tellivad ministeeriumid sotsioloogidelt erisuguseid uuringuid ja analüüse päris palju. Küsimus on selles, kuidas suudetaks uuringuid tellida koordineeritult, näiteks valitsusest. Vajadus on suurte, kogu ühiskonna probleeme puudutavate uuringute järele. Ühte kitsast valdkonda uurides ei saa tervikpilti.”
