Volinik lubab baltivenelaste kaitset

Venemaa inimõigusvolinik Vladimir Lukin teatas laupäeval, et kavatseb nõuda Baltimaade venekeelse elanikkonna õiguste järgimist ning loodab seejuures Euroopa Liidu abile.

“See on demokraatia aabits. Me hakkame seda nõudma, aga eurooplased, nagu ma tahaksin loota, aitavad meid,” ütles Lukin uudisteagentuurile Interfax.

Vene ombudsman avaldas üllatust, et Balti riigid üleüldse Euroopa Liitu vastu võeti, väites, et Eesti, Läti ja Leedu praktika põliskeelt mitterääkiva elanikkonna suhtes erineb tugevalt Euroopa standarditest.

“Sellist riiki nagu Türgi EL-i ei võeta, rääkides, et ta pole veel küps, ent antud juhul millegipärast võeti vastu mitteküpsenud,” rääkis Lukin.

Lukin leidis et EL kasutab dialoogis liitu mittekuuluvate riikidega ka teisi topeltstandardeid. “Kui EL-i laienemisel teeb Venemaa mingeid ettepanekuid majandus- või viisaküsimustes, räägitakse talle, et seda pole võimalik teha, kuna eksisteerivad EL-i reeglid, mida ei tohi eirata. Kui aga jutt käib venekeelsete inimeste olukorrast Baltimaades, siis muutub EL-i seisukoht kohe oluliselt paindlikumaks,” märkis ta.

Tunnistades, et astuda või mitte astuda mingitesse rahvusvahelistesse ühendustesse on suveräänsete Balti riikide õigus, siiski eelistanuks Lukin, et Balti riigid küündinuks kõigepealt nende kriteeriumideni, mis EL-is eksisteerivad.

Näiteks tõi ta Belgia, kus on üsna tugev vähemus — flaamid, kes ei räägi prantsuse keelt.

“Katsugu peaminister ametliku esinemise ajal mitte rääkida kahes keeles! See oleks poliitiliselt ebakorrektne ning tekitaks tormi, rääkimata sellest, et Flandria koolides toimub õppetöö selles keeles, mille valivad õppurid ja nende vanemad,” ütles ombusman.

Ühtlasi väljendas Lukin lootust, et pärast EL-i vastuvõtmist hakkavad Euroopa struktuurid Baltimaid rohkem mõjutama järgima põhimõtteid, mis on ühised kõigile EL-i liikmetele.

EL-il ega mõjukatel rahvusvahelistel organisatsioonidel pole Baltimaade suhtes mingeid sellekohaseid etteheiteid, küll on aga Venemaale.