Volikogu otsusega rahulolematu tuulikuarendaja kaebas maavanemale
Prooton AB OÜ juhatuse liikme Holger Kuke arvates hääletas volikogu otsuse eelnõu vastu, viitamata ühelegi seadusel põhinevale argumendile, kirjutab Saarte Hääl.
Juuni lõpus toimunud vallavolikogu arutelul oli Kuke sõnul läbivaks teemaks, et kohalik kogukond on arendajate planeeringu vastu. “Mille põhjal volikogu seda väidab või mitut inimest vallas küsitleti, jäi selgusetuks,” sõnab ta.
Kihelkonna volikogu esimehe Rene Reinsoo sõnul esindavad volikogu liikmed kohalikke elanikke. Tema arvates toimus murdepunkt volikogu istungil siis, kui Holger Kukk teatas, et tema elab Lümanda vallas. Küsimusele, miks Kukk ei taha Lümanda valda elektrituulikut püstitada, vastas ta, et Lümanda vald ei anna selleks luba.
Kuke sõnul tema ei tea, kuidas Lümanda vald tuulikutesse suhtuks. Olulisemateks argumentideks on tema sõnul ikkagi sobilikud krundid Kihelkonna vallas, mis vastavad kõigile tingimustele sellise projekti arendamisel.
Kuke sõnul ta praegu Lümanda vallas ei ela, küll aga on tal seal esivanemate kodu.
Volikogule tuli Kuke sõnul suure üllatusena asjaolu, et erinevalt Lümanda vallast on Kihelkonna vald endiselt tuuleenergeetika teemaplaneeringus tsoneeringu kaardil sees.
“Kui seda asjaolu mainisin, sain suure naeru ja volikogu liikme Karl Teäri mõnituse osaliseks,” sõnab Kukk. Teär Saarte Häälele Kuke ja tema väljaütlemiste kohta kommentaari anda ei soovinud.
Rene Reinsoo sõnul ei ole maakondliku planeeringu järgi Kihelkonna valla territooriumile tuulegeneraatoreid planeeritud.
“Inimlikult saan loomulikult arendaja murest aru, ent samas on volikogu oma seisukoha antud küsimuses väljendanud. Vaide esitamine maavanemale on täiesti loomulik samm,“sõnab Rene Reinsoo. “Kui maavanem leiab, et volikogu otsus on seadusega vastuolus ja teeb sellekohase kirja, siis loomulikult võtame küsimuse volikogus uuesti arutusele.”
Pakkus vallale raha
Arendaja Holger Kukk lubas koos detailplaneeringu algatamise taotlusega tasuda Kihelkonna valla inimestele heategevuseks projekti 100% realiseerumise korral kuni 8000 eurot aastas.
“Väga valus oli kuulda, kui volikogus nimetati seda mõnitavalt mingiks kommiraha pakkumiseks,” sõnab ta.
“Ei ole ilmselt palju neid firmasid, kes tulevad väikesesse äärevalda äri ajama ja ütlevad, et nad annavad lihtsalt heast tahtest vallarahva heaks igal aastal vanas rahas ca 125 000 krooni ja seda vähemalt järgnevad 20-25 aastat,” kirjeldas Kukk. Selle tarvis oli ta koostanud ka toetuslepingu, mille oleks võinud soovi korral sõlmida ka enne detailplaneeringu algatamist.
