Enne eelnõu päevakorda paneku hääletamist küsis Kaarma volikogu esimees Urmas Lehtsalu komisjonide seisukohta. Hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad leidsid, et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus, kirjutab Meie Maa.

14 kohal viibinud volikogu liikmest hääletas otsuse tühistamise eelnõu päevakorda võtmise poolt vaid üks, vastu oli 12 liiget ja üks volikogu liige jäi erapooletuks.

“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” jäi Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust nõutuks.

Elu tema sõnul seiskuda ei tohi ja tagavaravariantidele on juba mõeldud. “Kaarmalt ei ole Aste kooli kedagi minemas. 45st küsitletud perest eelistas vaid üks panna oma laps Kuressaarde ja ülejäänud Kaarma kooli,” tõdes Mürk.
Elar Mürk rääkis Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.

Pihtla vallavanem Jüri Saar oli valmis juhuks, kui Kaarma koolist peaks osa lapsi järgmisel aastal Kaali kooli minema. “Miks ei peaks aitama? Aitame ikka. Meil ei ole kool pilgeni lapsi täis. Püüame garanteerida, et need, kes soovivad, ka saavad kooli, sest ega neid nii palju ka ei tule,” ütles Saar.

Vajadusel on võimalik Kaali kooli bussi marsruuti pikendada Kaarmale. Tänavu sügisest läks Kaarma koolist Kaali kooli üle kolm last. Jüri Saar ise näeks meelsamini, et maalapsed õpiksid kuni põhikooli lõpuni maakoolis ja alles siis läheksid üle linnakooli.

“Kooli valik on lapsevanema vaba valik. Juba täna käib teiste omavalitsuste põhikoolides ja gümnaasiumites 374 Kaarma valla last,” nentis Kaarma vallavanem Margus Mägi. “Vanem teeb valiku ikka oma subjektiivse otsuse alusel. Seda kujundavad paljud tegurid — kaugus kodust, transport, kooli maine, õpetajate tase ja palju muid tegureid. Ja selleks on neil täielik õigus,” lisas ta. Kaarma Kooli hoolekogu esimees Elar Mürk, kooli direktor Riina Piterskihh ja MTÜ Kiratsi Kodukant esitasid 31. oktoobril Kaarma vallavolikogule ettepaneku tühistada volikogu 21. septembri otsus Kaarma ja Aste koolide ühendamise ning õppetöö Astele viimise kohta ning soovisid, et õppetegevust tuleks jätkata Kaarma koolis.

Ettepanekus leiti, et volikogu otsuses ei ole koolide ümberkorraldamist piisavalt põhjendatud. “Otsuses on jäetud arvestamata Kaarma kooli lastevanemate, õpetajate ja Kaarma piirkonna külaseltside seisukohad ning nende mittearvestamist ei ole põhjendatud,” märgiti ettepanekus. Samuti ei olnud Kaarma kooli ja Kiratsi Kodukandi arvates piisavalt tähelepanu pööratud alternatiivsele variandile, et ühendatud koolide tegevus jätkuks Kaarma koolis ega arvestatud kulutuste võimaliku kasvuga.

Ettepanekule oli lisatud 267 vallaelaniku allkirja, millest vallavalitsuse hinnangul vastas seaduses toodud nõuetele 173. Vallavalitsus viitas põhjenduses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mille kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi.

Elar Mürk tunnistas, et tõepoolest osa allkirju läks topelt, kuna inimesed olid nii agarad signatuure küsima. “Maha arvati ka alaealiste ja Kaarma kooli vilistlaste allkirjad. Hääletamisel peab olema 18-aastane, kuid siin oli tegemist inimese arvamusega, mille kohta on igaühel põhiseaduse järgi õigus,” ei mõistnud Mürk osade allkirjade mahaarvamist.