"Suvel tegin isiklikult pankrotihalduri ja siseministeeriumi esindaja juuresolekul võlausaldajatele ettepaneku ühise juriidilise keha loomiseks Narva kiriku haldamiseks ja seal kultuuri- ja jumalateenistusliku elu korraldamseks eesmärgiga teenida pikaajaliselt tagasi võlausaldaja eest tekkinud võlgnevus. Võlausaladaja ei ole seni sellele pakkumisele vastanud," nentis Viilma.

Viilma sõnul tuli sarnase ideega EELK koostöös Eesti Kontserdiga välja ka viimasel kohtumisel siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Narva linna ja pankrotihalduriga, kuid kahjuks on ainsaks vastuseks olnud tänane teade kiriku müügiga alustamisest. Nõnda tunneb EELK ka jätkuvalt muret Narva Aleksandri Suurkiriku tuleviku pärast.

"Suure reede kontekstis peame kõik mõtlema meeleparandusele ja oma vastutusele tegude ja otsuste eest, mida oleme kunagi langetanud. EELK ja Narva kogudus on seda vastutust kandmas suure alandusega nentides kurbusega, et nende otsuste hind on kogu koguduse vara müük. Meeleparandulikku hoiakut võiks eeldada kõigilt, kes olukorra tekkimises osalised on olnud, sh suurimalt võlausaldajalt," sõnas Viilma.

"Kiriku on antud olukorras kurvas jõuetuses, sest võlausaldaja poolt Narva Aleksandri Suurkiriku müügihinnaks määratud summa on lähedane kiriku keskvalitsuse aastaeelarvele. Antud olukorras saame loota ja palvetada Jumalalt tarkust ja abi, et võlausaldaja leiab Narva Aleksandri Suurkirikule ja ka muule pankrotihalduri kaudu tema käsutuses olevale varale ostja, kes hindab kirikut nii kultuuri- kui sakraalobjektina ning jätkab investeerimist kirikuhoonesse nende tegevuste jätkamiseks ka tulevikus."