Võitlus võimu pärast tõotab tulla karm

16. oktoobril toimuvatele kohalikele valimistele esitati kokku 14 689 kandidaati, mis on 514 võrra vähem kui kolm aastat tagasi. Erakondadest on kõige rohkem nimekirju Rahvaliidul.

“Tegelikult on konkurents isegi tihedam,” lausus riigikogu kantselei valimisteosakonna juhataja Mihkel Pilving Eesti Päevalehele.. Selle põhjuseks on väiksem omavalitsuste arv kui 2002. aastal. Kui eelmistel kohalikel valimistel kandideeris ühele kohale keskmiselt 4,64 inimest, siis eelseisvatel valimistel on see näitaja 4,72.

Mandaatide arv üle riigi on vähenenud 162 võrra.

Erakondadest on kõige rohkem nimekirju Rahvaliidul, kel on oma nimekiri veidi rohkem kui kolmveerandis kõigist omavalitsustest. Rahvaliit on esitanud ka kõige rohkem kandidaate — ligi viiendiku kõigist kandideerijaist.

Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on valimisliite vähemaks jäänud.

Kõige rohkem valimisliite — 31 — on üles seatud Ida-Virumaal. Omavalitsusi, kus on ainult valimisliidud, on Eestis kaheksa.

Naisi kandideerib võrreldes eelmise korraga ligi kahe protsendi võrra rohkem, moodustades nüüd 39,3 protsenti kandidaatide hulgast. Kõige rohkem naiskandidaate on seekord Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, kõige vähem soovib naisi kohalikku võimu teostama asuda Läänemaal.

Mõnes vallas on valimiste võitjad juba praegu teada. Tartumaal Peipsiääre vallas on üles seatud vaid üks, Rahvaliidu nimekiri. Valgamaal Palupera vallas on peamiselt keskerakondlased, rahvaliitlased ja parteitud moodustanud ühisnimekirja Ühtne Koduvald, kellele astub vastu vaid üks isamaaliitlasest üksikkandidaat. Sarnane on olukord ka Jõgevamaal Torma vallas ja Saaremaal Laimjalas. Neis mõlemas on arvukas Rahvaliidu nimekiri, millele on vastu seatud teistest erakondadest üksikkandidaadid.