Võimuliit on alkoholiaktsiisist tervishoiu rahastamisel eri meelt
„Arstide ja õdede tehtud ettepanek tõsta järsult lahja alkoholi aktsiisi on diskussiooniks huvitav, kuid praktikas mittetöötav,“ ütles Reformierakonda rahanduskomisjonis esindav Taavi Rõivas Delfile.
„Kui õllepudeli hind muutub selle ettepaneku tulemusel poolteist korda kallimaks, vähendab see kindlasti õlle tarbimist, mistõttu ei laeku soovitud mahus lisaraha ning suurendab teiste, eelkõige kangemate, napside tarbimist, mistõttu võib mõju rahvatervisele olla hoopis negatiivne,“ arutles Rõivas.
Rõivas möönis, et Eesti aktsiisipoliitika üle võib loomulikult arutleda, kuid seda tehes tuleb väga hoolikalt arvestada nii tarbijate käitumise, salaturu kui tegelike maksulaekumistega. Samuti on tema sõnul oluline mõju rahva tervisele, mistõttu on siiani maksustatud kangemad ja kahjulikumad joogid ka kangema aktsiisimääraga.
„Kui valitsusliit pakkus kevadel välja mitmeaastase plaani tõsta igal aastal alkoholiaktsiisi viie protsendi võrra, saime opositsiooni terava kriitika osaliseks, sest kardeti hinnatõusu,“ meenutas Rõivas ja lisas, et praegu tehtud meditsiinitöötajate ettepanek on tervelt 30 korda radikaalsem.
Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna leidis, et meditsiini ja tervishoiu alarahastamine on suureks probleemiks ja kõik ettepanekud väärivad kaalumist.
„Kõige suuremaks võimaluseks oleks see, kui ajutise töövõimetushüvitise ehk haiguslehe raha tuua haigekassa alt välja ning liita töötuskindlustuse süsteemiga,“ pakkus ta.
Lahja alkoholi aktsiisi ülevaatamise teema on tema hinnangul samuti kaalumist ja analüüsimist väärt.
Lisaks on räägitud osalisest dividendide sotsiaalmaksuga maksustamisest ning ka muudest ettepanekutest. „Neid tuleb vaadata terviklikult ning analüüsida kõiki mõjusid,“ ütles Tsahkna. „Samas pean võimatuks, et maksuraha suunataks kindlalt ainult ühe valdkonna töötajate palkadeks, sest alarahastamise all kannatavad ka teised ning sellised lahendused on lühinägelikud ning jätkusuutmatud.“
„Üldjuhul ei ole maksutulude fikseerimine mõistlik, ent teisalt on selge, et alkoholi tarbimine omab otsest mõju tervisele ja selle liigtarbimine ja laialdane kättesaadavus on Eestis probleemiks,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Samuti on Sesteri sõnul selge, et tervishoid vajab järgnevatel aastatel lisaraha, mistõttu väärib arutamist iga mõistlik ettepanek valdkonda täiendava raha leidmiseks.
Sester tõi näiteks, et kui maksustada lahjat alkoholi samaväärse aktsiisiga kui kanget, oleks täiendav tulu riigieelarvesse kuni 100 miljonit eurot.
Opositsiooni arvutused lubavad 7,5 miljonit eurot
„Keskerakond on juhtinud tähelepanu, et tervishoiu olukorda parandaks haiglate kapitalikulude finantseerimine otse riigieelarve vahenditest,“ märkis Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson. „Nii oleks tõhusamalt kasutatud ravimiseks mõeldud ravirahad.“
Samuti tuleks Simsoni sõnul tagasi keerata haigekassast raha väljaviimine tõstetud käibemaksu läbi. Ta meenutas, et valitsus tõstis 2009. aastal mitmeid makse. „Raha väljaviimist tervishoiust läbi ravimitele ja meditsiinitehnikale kriisiajal kehtestatud kõrgema käibemaksu ei saa õigustatuks pidada,“ ütles Simson.
Riigikogus arutlusel oleva eelnõuga tõstetakse ajavahemikus 2013-2016 alkoholi aktsiisimäärasid igal aastal viis prostenti. Selline aktsiiside korrigeerimine on Simsoni sõnul vajalik, kuna hinnatõusu tingimustes väheneb alkoholiaktsiisi osa tootehinnas.
Simson juhtis tähelepanu eelmisel aastal Tartu ülikoolis Indrek Saare kaitstud doktoritööle, kus simulatsioonide tulemused osutasid sellele, et hetkel kehtivat maksumäära alkoholile võiks tõsta erinevates tootegruppides lausa 50 kuni 200 protsenti. „Loomulikult on sellised tööd teatud mõttes teoreetilised, kuid mõtlemisainet peaks see siiski andma,“ lisas Simson.
„Alkoholiaktsiis on karistusliku iseloomuga maks, mille eesmärgiks on vähendada inimeste tervisele kahjulikku tarbimisharjumust,“ rääkis Simson. „Seetõttu peaks alkoholiaktsiisist laekuv raha minema konkreetselt alkoholi tarbimisest põhjustatud haiguste ennetamiseks ning ravimiseks.“
Keskerakond on tema sõnul seisukohal, et nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisist tuleks kaks protsenti suunata otse lisaks praegustele vahenditele terviseedenduseks ja haiguste ennetamiseks. Järgmise aasta eelarves moodustaks kaks protsenti alkoholi- ja tubakaaktsiisist 7,5 miljonit eurot.
