“Kuna on arusaam, et selle küsimusega on küllaltki kiire, tuleb küsimust ka kiirkorras menetleda,” märkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, mõõdukas Liia Hänni Eesti Päevalehele.

Teisipäeval annab kolme koalitsioonipoliitiku eelnõule oma hinnangu valitsus. Seejärel hakkab keelepiirangute kaotamist lahkama põhiseaduskomisjon. Juba kolmapäeval on kirglikke vaidlusi põhjustav riigikogu ja kohalike valimiste seaduste muutmise eelnõu Riigikogu suures saalis.

“Arvan, et novembris asi laheneb. See oleks väga vajalik, kui pidada silmas ees ootavaid rahvusvahelisi sündmusi,” ütles Hänni. Detsembri algul kohtuvad Rumeenias Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrid. Just OSCE esindajad on läbi aastate kritiseerinud Eesti keele- ja muulaspoliitikat.

Hänni pidas kahetsusväärseks, et avalikkuse jaoks on tegu uue teemaga. “Poliitikud on ammu teadlikud keelenõuete probleemist, mille üle on vaieldud 1994. aastast peale. Vahepeal olid need keeleseaduses ja jõudsid isegi riigikohtusse. Nüüd on nad uuesti rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu all,” rääkis Hänni.

See küsimus tekitab tema sõnul praegu rohkem segadust ja emotsioone, kui asi väärt on. Keelenõuded on formaalsed, sest umbkeelse saadiku valimine pole ühegi valija huvides, märkis Hänni. Ta viitas põhiseadusele, mis sätestab ainsa piiranguna kandideerimise alates 21. eluaastast.

Eelnõu peatset seadustamist pidas tõenäoliseks ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. “Väga suur lootus on, et pärast oluliste muudatuste lisamist saab ta vastu võetud,” ütles Ligi. Arvatavasti käitub Keskerakond lõpphääletusel mõistlikult, kuid probleeme võib tekkida Rahvaliiduga, kelle loosungiks on nüüd vox populi, pakkus Ligi. Tema väitel ei suurendaks see muudatus mitte-eestlaste osakaalu parlamendis ja volikogudes.

Isamaaliitlase Lauri Vahtre kinnitusel ei saa fraktsioon sellisel kujul eelnõu toetada. Osa Isamaaliidust on valmis keelenõuete tühistamist arutama juhul, kui teistesse seadustesse kirjutatakse sisse selge eesti keelt kaitsev regulatsioon. Tema sõnul oleks see siis esimene kord, kui Eesti välissurve tõttu oma keelepoliitikas järele annab. Vahtre tunnistas, et ka sel juhul pole täit garantiid, et OSCE oma kontori Eestist ära kolib.

Kavas on teha ettepanek, mis lükkab eelnõu jõustamisaja hiliseks, sõnas Vahtre. Mõned isamaaliitlased eesotsas peaminister Mart Laari lahkumist nõudva Vardo Rumesseniga pole keelenõuete puhul valmis vähimakski kompromissiks.

Riigikogu hakkab juba järgmisel nädalal arutama kolme koalitsioonisaadiku algatatud eelnõu, mis lubab eesti keele mitteoskajad parlamenti. Riigikogu arutab isamaaliitlase Kadri Jäätma, mõõduka Tõnu Kõiv ja reformierakondlase Paul-Eerik Rummo algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimise seaduse muutmise eelnõu 24. oktoobril.

Eelnõu kaotab eesti keele suulise ja kirjaliku oskuse nõude volikogudesse või Riigikokku kandideerimisel.

Praegu näeb seadus ette, et saadiku eesti keele oskus peab tal võimaldama mõista õigusaktide ja teiste tekstide sisu, teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu vormis, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid, suhelda valijatega, vastata pöördumistele, avaldustele ja järelepärimistele.