Võim veab Inglise kolledžiga vägikaigast
“Esmalt saadetakse sihtasutusele meeldetuletuskiri, nagu kõigi võlgnike puhul,” lausus abilinnapea Kaia Jäppinen. “Seejärel hakkame teistel meetoditel võlga välja nõudma.” Millised võiksid need meetodid täpsemalt olla, Jäppinen öelda ei osanud.
Sisekontrolöri teenistus avastas ka võimaliku huvide konflikti. Kuna kooli ja sihtasutuse huvid peaksid spordimaja kasutamisel olema erinevad, on auditi järgi kaheldav, kas spordihoone juhataja ja kooli direktori asetäitajana töötav Margus Gatski on lojaalne mõlemale tööandjale.
Margus Gatskile tuli linna kahtlus tema lojaalsuses üllatuseks. “Lepingus ei olnud selliseid punkte, mis tekitaksid huvide konflikte. Sisuliselt on koolimaja ja spordihoone siiski üks ja sama,” arvas Gatski.
Gatski kinnitas, et sihtasutus esitab linnale kindlasti ka oma vastulause. “Kuid sellega läheb veel aega, sest praegu on ikkagi juulikuu ja rahvast kiirelt kokku saada on raske.”
Hoonestusõiguse lepingu järgi pidi sihtasutus spordikompleksi koolile kasutada andma vähemalt 50 protsenti odavamalt, kui oleks kolme analoogse spordisaali ja ujula üür.
Sisekontroll avastas, et kompleksi puhul selline arvutuskäik puudub. Auditi järgi arvestas spordihoone juhataja ümberkaudsete ujulate hindu, sealhulgas Kalevi spaad, ent TIK spordihoone pakub vähem teenuseid.
Juunis kutsus linnavalitsus sihtasutuse nõukogust tagasi linna esindanud Kaia Jäppineni, Taavi Aasa ja endise linnaametniku Jaak Raie, kuivõrd spordikompleksi ehitamise projekt on ellu viidud ja “ei ole sobiv esindada linna sihtasutuse nõukogus, mis ei ole linna asutatud sihtasutus ega ka linna osalusel asutatud sihtasutus ning mis on alustanud linna vastu kohtuvaidlust”.
Inglise kolledži sihtasutus küsis linnalt ehituskulude kasvu korvamiseks kümme miljonit krooni abi. Abipalvet põhjendati bastionimüüride leidmise ja sellest tulenevate lisatöödega ning ehitusperioodi pikenemisega, samuti tehnosüsteemide parendamise, liitumispunktide väljaehitamise ja päästeameti lisanõuetega.
Eskiisprojekti põhjal pidi spordihoone maksumuseks kujunema 40–47 miljonit krooni, kuid lisatöödega kokku tuli hinnaks 77 miljonit krooni.
Linnavõim põhjendas toetuse eraldamisest keeldumist ehitusel tehtud kulude läbipaistmatuse ja huvide konfliktiga — Arco Vara kaudu omanikujärelevalvet teinud Tallinna Linnaehituse AS-i kuulus kaudselt Hillar-Peeter Luitsalu, kes on ka sihtasutuse juhatuse esimees.
Linn eraldas 2004. aastal sihtasutusele spordihoone ehitamiseks seitse miljonit krooni.
