Võidusammas sai lõpuks risti (FOTOD ja VIDEO)
Täiendavad arvutused kinnitasid, et rist on küll raskem kui esialgu arvestati, kuid see ei kujuta endast Vabadussõja võidusamba püstitamisel mingisugust riski. Veelgi enam, inseneride hinnangul toetab samba ristiosa esialgsete arvutustega võrreldes mõnevõrra suurem kaal samba stabiilsusnäitajaid, teatas kaitseministeerium.
Vaata videost, kuidas rist Tallinna kohale tõusis ja samba tippu sai!
“Ega olulisi probleeme ole,” selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Delfile. “Risti osa, mis Tallinnas komplekteeriti osutus paar tonni raskemaks, kui arvestuslikult plaanitud.”
Pressiesindaja kinnitusel oli viivituse näol lihtsalt tegu sellega, et ehitustehniliselt oli vaja arvutada uute andmetega läbi kinnituste ja teiste vajalike konstruktsioonide tugevusvaru ja täpsustada faktid.
Risti paigaldamisega tegeleva firma 2HP Eesti esindaja Jaanis Kuld ütles, et Vabadussamba risti projektijärgne kaal oleks pidanud olema 13 tonni, kuid rist osutus 2700 kilogrammi raskemaks.
Kui esialgu pidi langetatama otsus tööde jätkamise kohta kell 14, seda siiski ei toimunud, sest Tšehhist ei olnud uued arvutused veel saabunud. “Olemaks täiesti kindel, et arvutused vastavad tegelikule olukorrale, ei riski ma seda enne teha, kui olen saanud Tšehhist vastuse. Millal see võiks juhtuda? Ma ei julge öelda. Täna see juhtub kindlasti,” rääkis Kuld ajakirjanikele risti paikatõstmisest varem.
Ka Kuld kinnitas, et samba konstruktsioonide tugevusvaru on piisav ja kui ka risti kaal osutub esialgsest suuremaks, ei teki sellest probleeme. “2700 kg on dünaamika koha pealt hea, et on raskem. Kinnitus on minu mäletamist mööda 11 kordse tugevusvaruga,” selgitas ta.
Kuldi sõnul ei tekkinud hetkekski kahtlust, et rist saab õhtuks samba otsa paigaldatud. „Kuid me tahtsime enne risti paigaldamist lihtsalt veenduda millest kaaluvahe tingitud on. Nagu selgus, ei olnud arvestusliku kaalu hulka rehkendatud võidusamba valgustuslahenduse detaile," ütles Kuld.
Praegu jätkub samba lõplik viimistlemine ning kogu ehitis kaetud ajutiste tellingutega kuni Vabadussõja võidusamba ametliku avamiseni juunikuus.
Vabadusrist asutati Ajutise Valitsuse otsusega 1919. aasta 24. veebruaril ning selle kujundas tunnistatud Eesti kunstnik Nikolai Triik. Vabadusrist oli kolmeliigiline ning igal liigil oli omakorda kolm järku. I liigi Vabadusristi anti sõjaliste teenete eest, II liiki isikliku vapruse eest ning III liiki tsiviilteenete eest.
Vabadusristist kujunes Eesti austusväärseim teenetemärk, mille kavaleridele kehtestati seadusega terve rida eesõigusi ja soodustusi. Kokku annetati aastatel 1919 kuni 1925 Vabadusristi 3132 kavalerile, kellest ligi kolmandik olid välisriikide kodanikud, kes aitasid kaasa Eesti Vabadussõja võitmisele.
Ainsana pole kunagi välja antud Vabadusristi II liigi 1. järku ehk kõrgeimat autasu isikliku vapruse eest. Vabadusristi II liigi 1. järgu kujutis on ka juunis avatava Vabadussõja võidusamba keskseks sümboliks ning sellega ulatavad monumendi autorid kõrge autasu sümboolselt kogu Eesti rahvale ja kõigile, kes on aegade jooksul Eesti iseseisvust relva või sõnaga kaitsnud.
