Võidusambale tuvi ei istu

Vabadussõja võidusamba eelprojektis on 100-aastase kasutuseaga monumendi ette nähtud veetrepi rajamine, monumendi otsa pannakse aga linnusõrestik, et linnud maanduda ei saaks.

Eesti Ekspress uuris kaitseministeeriumi tellitud ja SWECO Projekt AS koostatud Vabadussõja võidusamba eelprojekti projektdokumentatsiooni ja leidis, et:

Klaasist plokid, millest vabadussammas kokku pannakse, on suurusega 1x2 meetrit.
Turvalisuse ja vandalismi eest kaitse huvides on mooduli väliskiht 3 cm paks turvaklaas (autodes kasutatav turvaklaas on 2-4 cm paks).

Mooduli sisemine kiht on eritehnoloogial, millega tagatakse „kordumatu muster“ ja „igijää efekt“.

Klaaselemendi purustamisel ei kuku turvaklaas kinnitustelt maha, vaid jääb ühte tükki.

Sammas hakkab asuma raudbetoonist rostvärgil 9 vaial; vundamendi rajamine on komplitseeritud, kuna täitepinnas on 9,4-16,2 meetrit paks, kohati tihenemata.

Lindude ärahoidmiseks on monumendi otsas spetsiaalne mehaaniline sõrestik, mis takistab neil maandumast.

Samuti on monumendi otsas piksekaitse, monumendile on ette nähtud automaatne tulekahjusignalisatsioon.

Sisemise jääklaasi valgusmurdumise pärast ei tohi lasta monumendile tolmu koguneda.

Klaasi mittepoorsete omaduste tõttu on graffiti hõlpsalt eemaldatav ega jäta jälgi.

Monumendi sisse on kogu ulatuses planeeritud hoolduskäik, all on seadmete hooldusruum.

Monument asub Vabaduse väljaku ääres kõrgusel +17.64 m tõstetuna ca 3,4 m kõrgusele orilioonile ehk 21 m kõrgusel platsil, mille suurus on 22x18 m.

Monumendi tipp saab olema 45,02m kõrgusel ehk monumendi kõrgus on 24 meetrit.

Monumendi all on 0,5 meetri kõrgune mustast graniidist platvorm, kuhu saab kinnitada pärgasid või lihtsalt istuda.

Ehitiste „kavandatav tööiga“ on 100 aastat.

Loe edasi Eesti Ekspressist