Võidusamba lihvitud versioonis voolab vesi

 (240)
Vabadussammas
Päevaleht/Pressifoto

Vabadussõja võidusamba autorid on nõuandjaid kuulda võttes teinud esialgses võidutöös teatavaid muudatusi, mille tulemusena on rajatav monument muutunud lühemaks ja sihvakamaks ning peaks asjaosaliste hinnangul ümbritsevasse paremini sobituma.

“Sammas on nüüd lühem ja sihvakam,” ütles Päevaleht Online`ile võidutöö autoreid muudatuste tegemisel nõustanud kunstnik Jüri Arrak.

“Kui algsel ideekavandil oli samba pikkuseks 28 meetrit, siis nüüd oleme sammast meetri kaupa analüüsides jõudnud sobivaima kõrguseni, milleks on 24 meetrit,” ütles Päevaleht Online`ile võidusamba üks autoritest Rainer Sternfeld.

Samba taga olev pind ehk pandus saab olema graniidist ning see on Arraku sõnul läinud algversiooniga võrreldes lihtsamaks, kuna on ühekordne.

“Trepistik on läinud suursugusemaks. Samba laiuselt voolab mööda trepiastmeid alla vesi, mis läheb lõpuks maa sisse ja on ringluses,” sõnas Arrak ühe peamise muudatuse kohta.

Astmeid mööda allavoolava vee näol on Arraku sõnul tegemist justkui samba jätkuga.

“Vesi on väga ilus dekoratiivne element,” märgib Arrak.

Arraku sõnul on rajataval võidusambal kolm peamist elementi: horisontaalne pinnas, mis tähistab Eesti maad, vertikaalne sammas, mis sümboliseerib taevast ja vabadust ning dekoratiivse elemendina mööda trepiastmeid voolav vesi.

Arrak näeb astmestiku ühe funktsioonina ka paika, kus inimestel on võimalik koguneda ning soojade ilmadega seal istuda ja jalga puhata.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines