Võidupüha paraadil marsivad tänavu eestlaste ja lätlaste kõrval ka USA sõdurid
Kuna sel aastal möödub 95 aastat Vabadussõja pöördelisest Võnnu lahingust, mis pani aluse ka võidupüha tähistamise traditsioonile, tegi president Toomas Hendrik Ilves riigikaitse kõrgema juhina kaitseliidule ettepaneku korraldada võidupüha paraad 23. juunil 2014 Valgas.
Tänavusest võidupüha paraadist kujunebki kaitseliidu avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Tanel Rütmani sõnul liidu ja Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemerssadze ühine kaitsetahte väljendus, sest paraadil osalevad ka lätlaste üksused ning paraad hõlmab Valga ja Valka linnu.
Rütmani sõnul edenevad ettevalmistused paraadiks kavakohaselt ning paraadil osalevad üksused teevad juba paraadiks ettevalmistusi. Samuti on tänavune paraad senitoimunutest kõige rahvusvahelisem.
"Kui rääkida uudsusest, siis on tegemist seni kõige rahvusvahelisema paraadiga, paraadirivis on seitsme riigi esindajad. Kui arvestada ka paraadist ülelendavaid lennuvahendeid, on paraadil osalevate riikide arvuks 8," ütles Rütman Delfile.
NATO hävitajad teevad ülelennu
Võidupüha keskne üritus, võidupüha paraad algab 23. juunil Kesk tänaval presidendi saabumisega kell 11. Paraadiks on üles rivistatud üle 1200 inimese, Eestit esindavad kaitseliidu Valgamaa, Võrumaa, Põlva, Tartu, Järva, Sakala, Harju ja Alutaguse maleva, naiskodukaitse, kodutütarde ja noorte kotkaste üksused. Läti kaitseliit, Zemessardze osaleb paraadil seitsme rühmaga, kokku ligi 300 inimesega.
Lisaks osalevad paraadil Vabadussõjas Eesti poolel võidelnud riikide, ehk Soome, Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad ja Eestis viibiva USA kompanii kaks rühma.
Muusikutest osalevad paraadil kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, kaitseliidu ning Läti kaitseväe orkestrid. Paraadi juhatab kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves, kes peab ka päevakohase kõne. Paraadi lõpetab hea ilma korral NATO hävitajate ja Eesti õhuväe lennuvahendite ülelend - kaks Taani hävitajat F-16, kaks Poola hävitajat MIG-29 ja kaks Briti hävitajat Eurofighter Typhoon. Peale nende teevad ülelennu kaitseväe kopterid, PPA kopter ja lennuk ning õhuväe õppelennuk.
Paraadilt siirduvad üksused rivikorras kaitseväelisele jalutuskäigule marsruudil Kesk tänav – Raja tänav – Rigas iela – Lugažu park, kus üksused veelkord rivistuvad. Pärast lühikest tseremooniat Valkas siirduvad üksused tagasi alalistesse tegevuspaikadesse.
Laulupeotuli liitub võidutulega
Võidupüha pidustused algavad tegelikult aga juba 23. juuni hommikul kell 9 võidutule läitmisega Valga Vabadussõja ausamba juures. Võidutuli sünnib tavakohaselt eelmisel päeval Noorte Kotkaste poolt muistsel viisil süüdatud muinastulest ja Eesti Sõjameeste Tori mälestuskiriku altaril süüdatud sõdades langenute mälestustulest.
Kuna tänavune aasta on üldlaulupeo aasta, liitub võidutulle ka Võidupüha ajal Valgamaa laulupeotuli. Vabadussõja ausamba juures ühendatakse niisiis kolm tuld võidutuleks, mille hiljem paraadil saadab vabariigi president laiali kõigisse maakondadesse, kust neist juba hiljem süüdatakse kohalikud jaanituled.
Vabadussõja ausamba juures antakse kätte ka Võidutule medalid tänavustele
tuletoojatele. Nendeks on sel aastal igast kaitseliidu malevast abielupaar või elukaaslased, kes on mõlemad aktiivselt tegevad kaitseliidus ja naiskodukaitses. Tavakohaselt kõneleb seal ka peaminister, sel aastal siis esmakordselt Taavi Rõivas.
Võidupüha üritused jätkuvad Valgas jumalateenistusega EELK Valga kirikus
algusega kell 10.
Kõigil Valga ja Valka linna elanikel on suurepärane võimalus jälgida nii paraadi kui jalutuskäiku, samuti paraadi lõpul avatavat sõjatehnikanäitust Eesti-Läti piiril Raja tänava ja Rigas iela ühinemiskohal. Samas jagatakse linnarahvale ka sõdurisuppi.
Eesti-Läti ühise võidupüha paraadi korraldamises leppisid kokku kahe riigi presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš.
Keskne võidupüha paraad toimub Valgas teist korda, esmakordselt oli see
piirilinnas 1999. aastal.
Võidupüha üritused toimuvad kaitseliidu eestvedamisel ka kõigis teistes Eesti maakondades.
Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.
