Võidupüha paraadil marsib üle 900 osaleja

Sel aastal on võidupüha paraad 23. juunil Jõhvis, kus Kaitseliidu korraldatud üritusel on üle 900 osaleja Kaitseliidust ning kaitseväest, piirivalveametist ja päästeametist.

Võidupüha üritused algavad 22. juuni keskööl võidutule süütamise tseremooniaga Jõhvi lähistel muistsel Alu linnamäel, teatas BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.

Tule süütavad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred liikmed ning selle õnnistavad erinevate konfessioonide vaimulikud. Tule süütamisele järgneb ilutulestik Jõhvis.

Võidupüha hommikul kell 9 saavad Eesti maavanemad pidulikul tseremoonial Jõhvi Vabadussõja mälestussamba juures Kaitseliidu traditsioonilise Tulekandja medali.

“Lähtuvalt tänavuse võidupüha tähistamise juhtmõttest, mis rõhutab riigi ja rahva ühtsust ja koosmeelt, viivad maavanemad või nende kohusetäitjad võidutule edasi Eesti erinevatesse maakondadesse,” ütles pressiesindaja.

Tseremoonial ühendatakse ühte tõrvikusse eelmisel ööl Alu linnamäel süüdatud ja Tori mälestuskirikust toodud tuled.

Kell 10 algab võidupüha jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus.

Paraadist osavõtvate inimeste koondamine ja liikumine Pargi tänavalt Jõhvi keskväljakule algab esmaspäeval kell 10.30.

Kell 11.28 on kõik osavõtjad rühmade kaupa avatseremooniaks üles rivistatud. Üle 900 osalejaga paraadi juhatab Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik, sellest võtab osa üheksa kompaniid, üks patarei, kaks üksikrühma ja kuus sõjaväeorkestrit.

Kaitseliitlasi on paraadil 252 Kaitseliidu Alutaguse, Viru, Jõgeva ja Järva malevatest ning Kaitseliidu koolist. Samuti osaleb paraadil 61 Naiskodukaitse liiget, 61 noorkotkast ja 61 kodutütart.

Kaitsevägi on paraadil esindatud 32 mereväelasega. Nii piirivalvureid kui ka päästeametnikke on paraadil 61. Paraadil osaleb ka kaitseväe orkester 40 ja piirivalveameti orkester 36 pillimehega.

Samuti on sellel üles rivistatud rahvusvahelise sõjaväeorkestrite festivali Est-Tattoo raames Eestis viibivad Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide ja Norra sõjaväeorkester, mis paraadil ei osale, kuid esinevad eeskavaga vahetult pärast paraadi kell 12.20-14.30 Jõhvi keskväljakul.

Pärast president Arnold Rüütli saabumist järgneb Kaitseliidu ülema ettekanne presidendile valmisolekust võidupüha paraadiks. Seejärel tervitab president kohalviibijaid.

Ülevaatusele ja tervitusele järgneb presidendi võidupüha kõne, mille lõppedes ulatab Kaitseliidu Alutaguse maleva pealik kapten Toomas Ilves presidendile põleva tõrviku. Sellest süüdatakse kõigisse maakondadesse saadetavad võidutule tõrvikud, millega läidetakse omakorda kohalikud võidutuled.

President ulatab võidutuled paraadiplatsile rivistunud maavanematele, kes viivad selle oma maakonda. Iga maavanem osaleb paraadil oma maakonna lipuga, teda saadab kohalik politseiprefekt ja kaitseliitlane.

Tuled saadab valvelseisev paraad maakondadesse teele politseiautodes.

Tulede ärasaatmise järel algab paraadmarss. Paraadi lõppedes esinevad Jõhvi keskväljakul kontsertprogrammiga neli külalisorkestrit, Jõhvi õigeusukiriku tagusel platsil tutvustatakse kell 14 sõjaväe- ja päästetehnikat. Kell 14.30 toimuvad Kaitseliidu langevarjurite hüpped Jõhvi pargistaadionile.

23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast, selle ettepaneku tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus pärast Võnnu lahingute võitmist.

Alates 1992. aastast on võidupüha sõjaväeparaade peetud Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Võrus, Viljandis, Valgas, Haapsalus ja Põlvas. Nüüd on kord jõudnud Jõhvi kätte, kus paraadiga tähistatakse Vabadussõja võidu 84. aastapäeva.