Vitsut palub Ilvest: ärge muutke presidendi valimise korda
Vitsuti hinnangul on 27. septembril riigikogus vastu võetud seadusemuudatuste näol tegu nn pahelise õigusloomega, teatas Tallinna linnavolikogu pressiesindaja.
Vabariigi presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega kehtestati kohalike omavalitsuste volikogudele riigipoolsed täiendavad reeglid esindajate valimiseks presidendi valimiskogusse.
Senine presidendi valimise seadus ei reguleerinud seda, kuidas toimub omavalitsuse esindajate valimine, mis annab suuremates omavalitsustes võimulolevale koalitsioonile võimaluse kehtestada selline valimissüsteem, et valituks osutuvad üksnes koalitsiooni esindajad, leidsid eelnõu algatajad.
Eelnõuga täiendati seadust selliselt, et suuremates omavalitsustes — mis saadavad valimiskogusse mitu valijameest — oleks tagatud opositsiooni proportsionaalne esindatus. Selleks näeb eelnõu ette, et volikogus toimub esindaja või esindajate valimine ühes hääletusvoorus, kus igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või suuremates omavalitsustes enim hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku.
Vitsuti hinnangul kaob aga seadusmuudatusega seni igal kohaliku omavalitsuse volikogul olnud seadusejärgne võimalus otsustada, millise protseduuri järgi valida esindaja(d) valimiskogusse.
„Olen seisukohal, et nimetatud seaduse vastuvõtmisega rikuti kohalike omavalitsuste volikogude põhiseadusest tulenevaid tagatisi,“ märgib Vitsut presidendile saadetud kirjas. Ta lisab, et seadus on sätestanud kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusena esindaja või esindajate valimise vabariigi presidendi valimiskogusse. Protseduurireeglid valimistoimingute läbiviimiseks peaksid aga olema iga kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada.
"Kehtestades kõigile valdadele ja linnadele ühesugused reeglid, olenemata esindajate arvust valimiskogus, on seaduseandja jätnud tähelepanuta olukorra, kui ühes hääletusvoorus ei osutu kõik esindajad valituks. Selline olukord on üsna tõenäoline Tallinnas, kus tuleb valida kümme esindajat," leiab Vitsut. Kuna seadusemuudatusega on mitme hääletusvooru läbiviimine välistatud, võivad Vitsuti hinnangul jääda volikogu esindajad üldse valimata.
„Kahjuks tundub mulle, et antud seaduse puhul on jällegi tegemist, kasutades Teie tabavat väljendit, nn pahelise õigusloomega,“ märgib linnavolikogu esimees ja palub jätta 27. septembril vastu võetud vabariigi presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus jätta välja kuulutamata.
