Linnaosade kui üksuste lõpetamine ei tähenda Vitsuti sõnul automaatselt linnaosavalitsuste tegevuse lõppu, teatas Tallinna linnavolikogu pressiesindaja.

"Need kujundatakse piirkondlikeks osakondadeks, millega ei kannata avalike teenuste kättesaadavus," kinnitas Vitsut.

Vitsuti sõnul on nii linnaosa halduskogul kui linnavolikogu tööorganil täita oma roll piirkondliku identiteedi kandjana. „Seda on eelnõus ka rõhutatud ja peetud otstarbekaks, et taolised kollegiaalorganid säiliksid,” ütles eelnõu autor Vitsut.

Tema hinnangul on otstarbekas säilitada praeguste halduskogude volitused kuni linnavolikogu käesoleva koosseisu lõpuni.

Eelnõu kohaselt nimetatakse neid kogusid edaspidi nõukodadeks, kuna puhtjuriidiliselt ei saa eksisteerida need kui tööorganid, andmata välja haldusakte. „Sisuliselt on tänastel halduskogudel ja tulevastel nõukodadel nõuandev ja soovituslik roll. Nõukoja nimetus on minu arvates nende rollile vastav ja seega sobiv,” selgitas Vitsut.

Volikogu esimehe hinnangul kinnitab senine debatt, et haldusreformi vajalikkuses on veendunud kõik erakonnad. „Kahjuks tundub vaid opositsiooni jaoks olevat praegune põhiküsimus selles, kes reformi teeb. Muidugi tahaksid nemad olla otsustajaks ka Tallinnas, ja just sellisel ebademokraatlikul moel, nagu seda praegu Toompeal praktiseeritakse,” hindas Vitsut.

Linnavolikogu otsustas saata eelnõu teisele lugemisele nädala pärast toimuval istungil. Muudatusettepanekuid saab esitada tuleva kolmapäeva keskpäevani.