„Praeguses majanduslikus olukorras on meile kõige pakilisemaks ülesandeks kiirendada tehnoloogilist arengut ja pidurdada samal ajal tööjõu väljavoolu,” selgitas Vitsur Keskerakonna pressiesindaja vahendusel.

Vitsur ütles, et selle protsessi käivitamiseks piisab, kui näiteks järgmisel aastal suurendada eelarvest haridus-, tervishoiu-, sisejulgeolekutöötajate palkadeks minevat raha veel ümmarguselt kahe miljardi võrra ja jätkata samas proportsioonis suurendamist nelja aasta jooksul.

„Meie tänase jõukuse juures pole see enam kohutav summa — ta ei küündi isegi pooleni selle aasta riigieelarve ülejäägist,” märkis Vitsur. „Aga kui võrrelda seda summat rahaga, mida inimesed praegu pankadest igal aastal juurde laenavad, jääb ta juba üpris tillukeseks, sest ainuüksi selle aasta esimese poolaastaga suurenes inimeste laenukoormus üle kuue korra rohkem — tervelt 13 miljardi krooni võrra.”

Vitsuri sõnul kasvab prognoosi kohaselt üksikisikute laenukoormus tuleval aastal veel 30 miljardi krooni võrra.

„Kui võrrelda 30 miljardit ja kahte miljardit, on ilmne et pakutava palkade suurendamise mõju majanduse tasakaalule on võrreldamatu sellega, mida on endaga kaasa toonud ohjeldamatu laenamine,” lausus Vitsur. „Kuidas saabki kaks täiendavat miljardit majandust uppi keerata ja tõsta inflatsiooni 10%, kui 13 miljardi lisandumine esimesel poolaastal suurendas seda ainult ühe protsendipunkti võrra.”

Vitsur ütles, et kui järgnevatel aastatel hinnad tõusevad jälle viis protsenti, siis seda mitte nende paari miljardi täiendava krooni võrra, mida keskerakond haridus, meditsiini ja sissejulgeoleku tarvis välja tahab maksta, vaid ikkagi eeskätt nende 30 miljardi krooni pärast, mida Rootsi ja Soome pangad üksteise võidu Eesti turule paiskavad ja mille pärast neile sugugi ei meeldi inimestele eelarvest tehtavate väljamaksete suurendamine.

„Ja just samas proportsioonis kui inflatsiooni, mõjutavad laenud ja soovitav palgakasv ka meie majanduse välistasakaalu ning ülekuumenemist,” lausus Vitsur. „Paari miljardi pärast tõstetakse lärm taevani aga kümnete miljardite suhtes laiutatakse käsi ja öeldakse vabandavalt midagi ebamäärast.”

Vitsuri sõnul Eestis pole riigi eelarvest palku saavaid inimesi üle 130 tuhande ja mitte nende kõigi palgad pole meile mureküsimuseks.

Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa arvates on Edgar Savisaare lubatud 25 000-kroonine keskmine palk räme populism, sest see puudutab Eestis vaid vähemust, teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pressiesindaja.

„Enamus Eesti töötegijaist saab kaugelt alla keskmise palga,” märkis Pärnits. „Keskmine palk Eestis paneb inimesi õlgu kehitama ja küsima, kes seda palka küll saavad. Savisaare lubadus tõstab vaid Riigikogu ja muude väljavalitud ametnike palku. Kallas lubas samuti 9000-kroonist keskmist palka. Mis on sellest lubadusest paremaks läinud? Töökäed lähevad välja, sest puudub palgasüsteem, kuidas enamus selle raha kätte saaks.”

Pärnitsa ettepanekul saaks töötaja teenitud kasumist osa, kui kehtestada igal aastal erinevate tegevusalade palgamiinimumid, alla mille näiteks kõrgharidust nõudval erialal palka maksta ei tohi. Lihttöötaja alampalk peaks Pärnitsa hinnangul olema kahe aasta pärast vähemalt 5000, oskustöötaja miinimum vähemalt 8000, kõrgharidusega töötaja alampalk 10 000 krooni ringis.