Virumaal konfiskeeriti liiklusrikkujatelt aastaga 35 sõidukit
Sõidukeid konfiskeeriti joobes sõidukijuhtidelt ja juhtimisõiguseta sõitnud juhtidelt nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluste raames. Konfiskeeritud sõiduvahendid müüakse oksjoni vahendusel.
„On positiivne, et politsei suhtub liiklusrikkumiste avastamisse ja nende toimepanijate tuvastamisse täie tõsidusega ning tegemist on prioriteetse valdkonnaga. Teisalt viitab konfiskeeritud sõidukite arv sellele, et osa sõidukijuhte suhtuvad jätkuvalt liiklusnõuete täitmisesse ükskõikselt, pannes ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara, ega pea vajalikuks ka eelnevate rikkumiste ja karistamiste taustal oma liikluskäitumist muuta,“ sõnas Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Merit Bobrõšev.
Merit Bobrõšev selgitas, et seadus ja kohtupraktika võimaldavad sõiduki konfiskeerimist juhul, kui on alust arvata, et sõidukijuht jätkab liiklusnõuete rikkumist, ja tavaliselt on konfiskeerimisotsustuse tegemiseks konkreetset isikut juba koduvalt, tihtipeale ka erinevate liiklusnõuete rikkumiste eest karistatud. „Seega ei saa praeguse pildiga rahul olla – tegemist on selgelt kõrge näitajaga,“ toonitas kohtunik.
„Arvestades seda, kui suurt ohtu kujutavad endast meie teedel ringi sõitvad joobes juhid, on sõidukite konfiskeerimine vaid üks meede paljudest, mida meie kõigi ohutuse huvides kohaldatakse. Selle kõrval on õiguskaitseasutused lisaks kriminaalkaristusele üha rohkem püüdnud suunata roolijoodikuid erinevatesse programmidesse, kus tegeletakse juba mitte tagajärje vaid põhjusega,“ sõnas Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi.
Juhtivprokuröri sõnul aidatakse inimesel vabaneda alkoholisõltuvusest, temas kujundatakse välja õiguskuulekas käitumismudel ja püütakse viia arusaamani, millega võib lõppeda alkoholi kuritarvitamine. „Iga alkoholi küüsist päästetu võib tulevikus tähendada säästetud inimelusid ja vastupidi – roolijoodikust võib kergesti saada liiklusmõrvar. Just viimati nimetatu on tinginud ka vajaduse teatud juhtudel konfiskeerida auto, jättes potentsiaalne tapja ilma teisi ohustavast vahendist,“ selgitas Ene Timmi.
Korrakaitsjaid on kokku puutunud juhtumitega, kui samadelt inimeselt on konfiskeeritud eelmisel aastal kaks sõidukit. Näiteks konfiskeeriti ühelt 24-aastaselt Lääne-Virumaa noormehelt ühe kohtuotsusega kaks sõiduautot kahe erineva rikkumise eest. Mõlemal korral juhtis noormees sõidukit, omamata selleks õigust.
„Kahest autost jäi ilma Sillamäe elanikust 28-aastane naine. Ühes juhtumis sõitis naisele kuuluva autoga tema tuttav, kes oli alkoholijoobes ja kel polnud kehtivat juhtimisõigust. Teises juhtumis kõrvaldasid politseinikud roolist naise enda, kes oli samuti kriminaalses joobes,“ rääkis Narva politseijaoskonna juhtivuurija Dmitri Narolin.
Kuna naist on ka varem joobes juhtimise eest karistatud, taotles prokuratuur ka teise auto konfiskeerimise. Naisele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 566 tunni ulatuses. Lisakaristusena võeti naiselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Samuti peab naine kahe aasta jooksul järgima kontrollnõudeid ja kohustusi, ta ei tohi tarvitada alkoholi ja peab osalema sotsiaalprogrammis.
Eelmisel aastal kõrvaldasid Ida prefektuuri politseinikud roolist 1127 joobes juhti ja 858 inimest, kel polnud juhtimisõigust. 2017. aastal konfiskeeriti liiklusrikkujatelt Ida prefektuuris 32 sõiduautot ja üks mopeed.
