Lääne-Viru omavalitsusjuhid viitavad pöördumises ministeeriumi tuginemisele vääratele andmetele rongide kasutamise kohta. Nad märgivad, et teadmata on autobusside täituvus raudteega paralleelsetel marsruutidel.
Siiani pole ministeerium suutnud veenvalt tõestada, et autobusside abil tagatakse reisijatele sama kvaliteetne liikumisvõimalus kui rongidega, seisab pöördumises.
Kirjas väljendatakse muret vähemalt 300 töökoha kadumise pärast, mis tuleneb otseselt valitsuse otsusest lõpetada reisiliiklus Ida-Eesti raudteedel.
Omavalitsusjuhtide hinnangul mõjub reisirongiliikluse lõpetamine pärssivalt Virumaa niigi vähem arenenud piirkondade elukvaliteedile.
Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid paluvad pöördumises alles jätta hommikused ja õhtused rongid võimaldamaks inimestele rongiga tööle ja koju sõitmise.
Riigikogule teevad omavalitsusjuhid ettepaneku reisijateveo küsimus raudteel kiires korras päevakorda võtta.
Teede- ja sideministeeriumilt ootavad nad aga vähemalt samaväärset agarust rongiliikluse säilitamisel nagu praegu näidatakse üles bussiliikluse arendamisel.
Eestis tuleks hiljemalt selle aasta lõpuks luua süsteemselt toimiv integreeritud ühistranspordivõrk, kus erinevad bussi- ja rongiliinid toimiksid omavahel seotuna, leiavad Lääne-Viru omavalitsused.
Kui Virumaa omavalitsusjuhid tõrguvad endiselt reisirongiliikluse asendamise vastu bussiliiklusega, siis Kagu-Eesti maakonnad on üldiselt valmis rongide asendamiseks bussidega 4. märtsist, kuigi mõningaid küsimusi võib tekitada reaalse raha puudumine.
Suurem osa reisirongiliikluse vähendamisest tingitud 7,8 miljoni kroonisest bussitoetustest läheb Kagu-Eesti maakondadele.
Kõige vähem saab bussitoetust Ida-Virumaa — 312.760 krooni.
