Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Delfile, et haigestunuid on kõikides vanuserühmades lasteaialastest alates ja pensioniealiste inimestega lõpetades.

Saluri sõnul on valdavalt tegu üksikjuhtumitega. "Haigestunud ei ole omavahel seotud, välja arvatud paar kodust kollet, kus on haigestunud rohkem kui üks pereliige," täpsustas ta.

Saluri tõdes, et kuna A-viirushepatiidi puhul on haigestumise peiteaeg üsna pikk – kuni 50 päeva, siis on täpse allika väljaselgitamine väga keeruline.

Epidemioloogiline uuring allika väljaselgitamisel käib koos lisanduvate haigusjuhtude uurimisega, kinnitas ta.


Viimane joogiveest tingitud kollatõve puhang oli Eestis aastal 1993 Sõmerul, kus haigestus kokku 614 inimest.

1998. aastal, mil samuti haigestus Eestis aasta jooksul kokku ligi 1000 inimest kollatõppe, oli tegu üksikjuhtumitega, mis ei olnud seotud ühegi puhanguga.

Käsi tuleb pesta vee ja seebiga

A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viirus levib fekaal-oraalsel teel ja tema edasikandumise teedeks on reeglina halvasti kuumutatud toit või pesemata puu- ja köögiviljad. Haigus levib ka kokkupuute järel haige inimesega.

Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis käte pesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne söömist ja toiduvalmistamist ning alati pärast tualeti kasutamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.