"Rahvakogu vahendusel on võimalik poliitikutel saada tagasisidet ja ettepanekuid Eesti inimestelt," tõdes Savisaar-Toomast. Kas ja millises mahus rahva mõtted seadustesse jõuavad, näitab tema sõnul aeg.

"Konkreetsest aktsioonist olulisem on minu hinnangul normaalse osalusdemokraatia tagamine Eesti riigis," ütles europarlamendi saadik. "Pean silmas nii erinevate kodanikuühenduste, seltside, liikumiste, ametiliitude kui ka opositsioonierakondade suuremat kaasamist otsustusprotsessi."

Savisaar-Toomasti sõnul tundub talle, et rahvakogu loomine on suuresti tingitud just tänaste võimuerakondade suhtlemis- ja valitsemisstiilist.

Põhjus peeglisse vaadata

Tema sõnul on põhjust peeglisse vaadata ja senistest vigadest õppida kõigil poliitikutel. "Vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel peab väljenduma sisulistes ja ühiskonda edasiviivates aruteludes, mitte tuimades hääletustes, mis peegeldavad ainult jõududevahekorda riigikogus ja omavalitsuste volikogudes," kõneles Savisaar-Toomast.

Tema sõnul on Eestil võimalik head eeskuju võtta Euroopa parlamendist, kus töötatakse igapäevaselt üheskoos, arvestades kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesmaa huvisid. "Loomulikult on kompromisside leidmine keeruline ja aeganõudev protsess, aga see on demokraatliku riigikorralduse alustala, mis annab ühtlasi parima lõpptulemuse," tõdes ta.

Savisaar-Toomast soovitas ka Eesti erakondadel ja poliitikutel mõelda suuremalt ning otsida koostöövõimalusi nii rahvakogu kui ka Eesti ühiskonnaga tervikuna.

"Rahvakogu loomisest on pikemas plaanis kasu ainult siis, kui tegemist ei ole ühekordse tulekahju kustutamisega, vaid esimese sammuga demokraatlikuma ja inimlähedasema riigi suunas," ütles saadik.

Kodanikualgatuslik seadusloomekeskkond rahvakogu oli 31. jaanuari õhtuks saanud ligi 2000 ettepanekut ja kõige rohkem oli tehtud valimisi puudutavaid ettepanekuid.