Kuidas tegelete koolikiusamisega olukorras, kus peate seisma silmitsi iseenda tekitatud kahjuga? Kui näiteks kahe ühest soost vanema last refendumi taustal kiusatakse? Kuidas hüvitate referendumiga tekitatud vaimse kahju LGBT-inimestele?
Mis seal salata, vähemuste diskrimineerimine on olnud aastasadu ja isegi kauem osa inimkonna kujunemise loost. Positiivne on, et seda jääb järjest vähemaks. Läänemaailmas, kuhu Eesti kuulub, Põhja-Euroopas, USA-s...
Olete ikka kindel – pärast kõike seda, mis on olnud?
Loomulikult. Üha enam saadakse sellest aru. Nagu me ei aruta selle üle, kas vasakukäelised on täisväärtuslikud inimesed, ei tohiks me arutada selle üle, kas LGBT-kogukonda kuuluvad inimesed seda on.
Tänu teie koalitsioonile tuleb seda teha lausa iga päev.
Mida täpsemalt?
Arutleda selle üle, millele neil õigus on ja millele mitte. Kes kellega abielluda tohib jne.
Küsimus on selles, kas perekonnaseaduse lõike üks paragrahv 1 peaks jääma nii, nagu ta on, või tuleks seda muuta.
Mida head see referendum teeb?
Rahvahääletuse algatajate peamine eesmärk on saada selgust, missuguses suunas soovib Eesti ühiskond liikuda.
Aga ma küsin teie käest. Mida head see teie hinnangul teeb?
Kui see rahvahääletus toimub, siis on võimalik, nagu öeldud, ühiskonnal anda valitsusele ja riigikogule signaal, et soovitakse liikuda liberaalsemas suunas – et soovime kohelda kõiki inimesi võrdsena.
Viitate võimalusele öelda ei?
Absoluutselt.
Mul on üks teooria. Te leppisite EKREga algusest peale kokku sõnasõjas, mida on peetud. Et lüüakse nii, et sinikaid ei jää ja verd ei voola. Teie olete sellest suurt kasu saanud. Enne ei teadnud teid keegi peale ajakirjanike, nüüd teavad kõik. Oli nii?