Kevadisest koroonakriisist mäletame teid terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhina, mis positsioonilist kõnelete täna?
Täna olen lihtne kodanik, kes vaatab kriisi ja selle lahendamist kõrvalt.
LP intervjuust mäletan, et olite sõlmimas töölepingut Tartu ülikooliga, kuidas sellega jäi?
Tartu ülikooliga tegin lühemat aega koostööd, praegu on rahulikum periood, pikaajalisi lepinguid ei ole.
Tahaks teile algatuseks tsiteerida teid ennast: „Lõpuks ei saanud ma enam üldse aru, mis siin riigis toimub, kes mida juhib ja kuidas sünnivad otsused. Juhtus see, mis ühes kriisis juhtuda ei tohi: algas paralleeljuhtimine.” Lahkusite terviseametist, visates mitu teravat kivi valitsuse kapsaaeda, nimetades mõnda ministrit naljakaks ja mõnda halenaljakaks. On’s tollane kriitika valitsuse aadressil soovitud mõju avaldanud?
Kõrvalt vaadates on mõningast mõju avaldanud. Terviseametit on hakatud rehabiliteerima, selle üle on mul hea meel. Terviseametil on kriisis keskne roll. Kui üks amet on sattunud valitsuse vaates kriisis kriitika alla, siis sealt midagi head tulla ei saa. Kriiside edukas lahendamine põhineb koostööl. Sellist kriitikat magu kevadel praegu terviseameti suhtes ei tehta.
Olete öelnud, et kevadel pani valitsus terviseameti infosulgu ega kuulanud, mida ametil oli öelda. Ütlesite ka, et ei tahtnud olla tuim käsutäitja. Kas peaks järeldama, et ameti praegune juhtkond täidab kuulekalt käsku?
Ma ei saa hinnangut anda, sest ma ei tööta praegu seal. Ma ei tea, kuidas otsused sünnivad. Nende sõnade juurde ma jään, mis ma kevadel ütlesin. Riigil on siin mõttekoht, kuidas järgmistes kriisides paremini teha. Kui järeldus kriisist seisneb selles, et probleemid seisnesid terviseametis või isegi üksikutes isikutes, siis tuleb seda pidada liiga lihtsaks. Siis võiks ju kriisi lõppenuks lugeda, sest need isikud on ametist lahkunud. Ometi kestab kriis edasi.
Kuula siit.
Haigestumisnäitajad on oluliselt halvemad kui kevadel. Ometi on valitsusel teha kõike muud kui kriisi hallata. Mis võiks olla selle põhjus?