VILJA KÜSIB | Mailis Reps: Helmete raadiosaade on üle hinnatud. Martin Helme saab rahandusministrina suurepäraselt hakkama

 (215)

Haridusminister Mailis Reps kiitis tänases saates valitsuse head koostöövõimekust ning avaldas veendumust, et kõik EKRE väljaütlemised liitlassuhete teemal on edukalt silutud.

Valitsus kehtestas ära uued koroonapiirangud, aga teie olete ilma maskita. Palun, selgitage, kuidas tuleb sellest aru saada.

Päris piiranguid kehtestati ju suhteliselt vähe. Peamine sõnum on kaks pluss kaks siseruumides ning seal, kus võimalik, hoiame distantsi. Peamine keskuste suund on kaubakeskused, poed, sest eeldame, et enne jõuluaega on tihedamat ostlemist. Suuri üritusi me ei soosi, toitlustusasutustes kehtib kümne inimese piirang.

Me oleme siseruumis, meil on vahet umbes meeter. Mul on mask, teil ei ole.

Maskiteemat on arutatud juba pool aastat. Transpordis peab kandma maski. Maskikohustus viitaks justkui trahvimisele, karistamisele. Siin on valitsus ekspertidega ühel nõul: kahe nädala jooksul on tegemist suunisega, me palume inimestel ühistranspordis maski kanda, see on meeldetuletus ka vedajatele. Trahvima järgmistel nädalatel kedagi ei hakata. Siseruumides ei ole maski kandmine kuidagi piiratud – kui inimene tunneb ennast niimoodi paremini, siis tere tulemast maski kandma. Aga see ei ole kohustuslik.

Mina sain uudistega tutvudes siiski aru, et see on kohustuslik. Maski kohustuslikuks muutmist on valitsuses edasi lükatud selle õigusliku küsitavuse pärast. Missugusel õiguslikul alusel tänased otsused tehti?

Seotud lood:

Maskikohustust on võimalik kehtestada, see võimalus on nakkuhaiguste ennetamise seaduses. Täna sellele veel ei tuginetud, sest kohustusele järgneksid sanktsioonid. Hetkel on tegemist suunisega: ühistranspordis, ja kaubakeskustes, kus pole võimalik kaks pluss kahte hoida, palume kanda maski.

Kuula siit.

Koolid kasutavad distantsõpet n-ö iseenese tarkusest, valitsuse ja ministeeriumi seisukoht on hoida koolid lahti. Kuidas suhtuda koolidesse, kes seda teevad?

Ministeeriumi esialgne soovitus oli hajutamine läbi mõelda. Kui kool arutas selle läbi ja otsustas, et lapsed on jaotatud kahte või kolme rühma, siis täiendav suunis palub õpiraskustega õpilasi ning neid, kellele distantsõpe mingil põhjusel ei sobi, distantsõppele mitte panna.

Palub, aga konkreetset suunist ei ole?

Suunise saatsime välja, karistust me koolidele ei määra, meil on selleks liiga hea koostöö.

Samas olete te ise öelnud, et hakkate järge pidama nende koolide suhtes, kes omatahtsi piiranguid seavad. Mis neid ootab?

Kevadel oli veidi teine olukord.

Räägime sellest, kuidas on praegu.

Hajutamise eesmärgil on see loomulikult mõistlik. Lastel, kellele distantsõpe ei sobi, peab olema võimaldatud kontaktõpe või võimalus lisatunde saada. Kui on tegemist kojusaatmisega koroonanakkuse pärast, ütleb meie viimane kiri: kui ei ole kontakti konkreetse õpilase või õpetajaga, ei peaks kogu kool olema isoleeritud.

Ega ma nüüd täpselt aru ei saanud ja ma saan aru, miks koolid ei saa aru.

Koolid saavad väga täpselt aru. Küsimus on lapsevanemate pahameeles. Lapsevanem ei saa aru, miks näiteks viies klass on koju saadetud, kui nakkus oli seitsmendas klassis. Selle pärast tulevad meile pöördumised. Oleme saatnud suunise läbi mõelda, missuguses proportsioonis distantsõppele saata, kas see on nakkusohuga proportsioonis.

Teie käisite EKRE fraktsioonis enne, kui Mart Helme tagasiastumise uudis tuli. Sealt tulles te kommentaare ei jaganud. Mida „hea Mart” teile siis ütles?

Meil oli tõesti väga konstruktiivne vestlus Mart ja Martin Helmega. Rääkisime loomulikult päevapoliitikast ja sellest, kuidas koalitsioon edasi läheks. Detaile ei hakka ma jätkuvalt kommenteerima. Kui minister tegi otsuse tagasi astuda ise, oli talle vaja anda võimalus seda ka ise pressikonverentsil tutvustada.

Ehk siis teie ütlesite: hea Mart, sul on aeg tagasi astuda, meie anname sulle võimaluse teha seda väärikalt ja anda lahkumislahinguid – muidu läheb valitsus laiali.

Mitte nüüd sellises sõnastuses.

Aga mõte jääb samaks?

Ei, mõte oli pigem selline: kui sellised raadiosaated tekitavad ühiskonnas tunnet, et liitlassuhted või mõned muud väga olulised suhted on ohus...

(Irooniliselt.) Raadiosaated tekitavad sellist tunnet.

Jah, kui ohus on liitlassuhted, kedagi on alavääristatud või on koalitsioonis raske edasi minna, siis tuleb kolme osapoolega rääkida. Sellise sõnumiga läksin. Läksin arutama, kuidas võiksime edasi minna.

Kas keegi on Jüri Ratasele öelnud, et järgmine saade on juba pühapäeval?

Ma usun, et härra peaministrile antakse väga palju nõu. Ma saan aru, et varsti kuulab pool eesti rahvast seda Tre raadio programmi... Mina ei ole selle raadiosaate pidev kuulaja.

Keskerakondlased peaksid seda igal pühapäeval kuulama, kõrv kikkis, sest sealt algavad tavaliselt valitsuskriisid. Mida teie teete sel ajal, kui saade käib?

Sel pühapäeval tegelesin õuetöödega, sest oli haruldaselt kena ilm.

Missugune poliitiline lühinägelikkus ühe ministri poolt.

Arvan, et vastupidi. Kuskilt tuleb ka see aeg võtta, et perega olla. Mis saab olla mõnusam, kui koos õues olla.

Mis te arvate, kui kaua on Eesti diplomaadid ja välisesindajad nõus valitsuse järelt koristama?

Valitsuse liikmed tegelesid sellega nii pühapäeval kui ka esmaspäeval väga aktiivselt – et üle rõhutada, millised on meie liitlassuhted. Loomulikult võivad presidendivalimiste või muudel teemadel olla eriarvamused. Me ei hakka kedagi ju diskrimineerima sõnavabaduse asjus. Aga peab olema arusaama, milles sõna kaal seisneb. Kedagi ei tohi alavääristada, kellegi teise õigusriiki ei ole õigust kommenteerida viisil, mis paneb ohtu meie tuleviku.

Te te olete unustanud, et Martin Helme, kes jäi ametisse, kommenteeris USA valimistulemusi ja õigusriiki täpselt samal viisil kui Mart Helme?

Ma väga vabandan, ma ei ole tõesti selle raadiosaate kuulaja. Leian, et me reageerime liialt sellele, mida EKRE ütleb.

Millel põhineb Keskerakonna veendumus, et see asi läheb n-ö paremaks?

Mis puudutab Eesti ja Ameerika suhted, siis see etapp on nüüd läbi. (Peab silmas, et sellega on asjad korras – VK).

Nalja teete? Järgmine saade on pühapäeval.

Eks me siis vaatame järgmistel nädalatel, mis on selle tagajärjed. Kui me võtame liitlassuhete teema, siis see etapp on läbi.

Kuidas see läbi on? Selles valdkonnas on väljaütlemiste mõjud eriti pikaajalised.

Ei-ei. Poliitiliselt on need noodid kõik juba korrigeeritud.

Nalja teete?

Kaitseminister on, välisminister on, peaminister on...

Sellised asjad jäetakse meelde. Ja seda teate nii teie kui ka peaminister ja välisminister.

Meil on olnud ajaloos üpris omapäraseid ministreid. Sellest, et rahandusminister midagi arvab, ei ole liitlassuhtes muutunud. Aga mis puutub edaspidisesse: rahandusministri töövõimes ma ei kahtle. Martin Helme saab rahandusministrina suurepäraselt hakkama.

Hoolimata sellest, et ta on täpselt samadel seisukohtadel mis Mart Helme.

Ma ei oska neid hinnanguid anda. Rahandusministrile hinnangut anname ju tema töö järgi. Covidi, eelarve tegemise, Euroopa raha jagamise otsuste langetamisel on Martin Helme väga konstruktiivne partner.

Teie erakonnakaaslase Tanel Kiige sõnul näitas Mart Helme tagasiastumine, et ta mõistis oma eksimust. Kas teie saate sellest samamoodi aru?

Antud hetkel ei oska kommenteerida.

Kaua on Keskerakond valmis seda ärakäiatud plaati, mille teiegi siin juba peale panite, järjekordselt esitama? Et retoorika muutub, kõik läheb paremaks?

Mina ütlesin seda, et antud diplomaatiline kriis on õnneks lahendatud ning et sellega tegelesid aktiivselt peale diplomaatide ka valitsuse liikmed. Peaminister alustas seda, järgnesid mitmed telefonikõned ja andmete vahetus. Loomulikult on see lisatööd tekitanud ja see on olnud väsitav. Aga retoorika muutub samm-sammult.

Et ikka muutub?

Oleme vestelnud naiste teemadel, rahvusvähemuste teemadel, nüüd Ameerika-suhete teemadel.

Vaheldunud on teemad, aga väljendusviis on jäänud samaks.

Jah. Mul ei ole olnud kahtlust, et EKRE liidrid räägivad seda, mida nende valijad tahavad kuulda. Lihtsalt see on Eesti ülejäänud üldsuse jaoks võib-olla liiga värvikas.

Küsimus ei ole mitte selles, mida teeb EKRE, vaid selles, kaua Keskerakond ja Isamaa seda situatsiooni välja kannatavad.

Seda raadiosaadet on veidi üle hinnatud. Reaalpoliitika ja töö mõttes on see koalitsioon väga töine. Igapäevaseid otsuseid on võimalik väga kiiresti teha.

Suuri saavutusi pole ju ette näidata?

Vabandust?

Te tegelete kogu aeg iseendaga.

Kogu lugupidamise juures, seekord jään ma sügavalt eriarvamusele. Võtame märtsis alanud kriis – kui kiiresti suutsime me neid olukordi lahendada! Kui kiiresti me jõudsime konsensuseni olukorras, kus paljud teised riigid ei jõudnud. Kui tõsiselt arvestatakse igal sammul ekspertide arvamusega. Kas või näiteks täna maskide arutelul. Kuivõrd me võtame arvesse näiteks õigusteoreerikuid! See valitsus on väga tublisti töötanud.

Ekspertide arvamuse arvessevõtmine pole mingi eriline saavutus, see peaks olema tavaline tööpraktika.

Loomulikult te mäletate, et see koalitsioon tuli kokku rääkides, et....

... et me ei astu Euroopa Liidust ja NATOst välja.

Praktikas oleme vastupidist tõestanud. Neid edusamme poliitreaalsuses on veel mitmeid.

Martin Helme on lubanud, et sel neljapäeval peaks riigikogu ette jõudma abielureferendumi eelnõu. Kas see info on tänase seisuga veel õige või on midagi edasi lükatud?

Oleme kokku leppinud, et küsimuse suhtes ütleb õiguskantsler oma seisukoha. Homme või ülehomme seda Ülle Madisega arutatatakse. Siis on sõnastus vaja juriidiliselt korrektseks saada ja siis saab selle riigikogus algatada. Tõenäoliselt antakse see varsti menetlusse.

Andrei Korobeiniku kaudu avalikkuse ette jõudnud küsimuse esimesed variandid pälvisid valju naerupahvaku. „Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?” või „Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?” olid need viktoriiniküsimused. Mitu töötundi demokraatia töörühmal kulus, et selliste suurepäraste variantideni jõuda?

Ma ei ole näinud naerupahvakuid sel niivõrd tõsisel teemal. Siin on nii palju nüansse, miks üks või teine sõna on oluline. Demokraatia töörühm on töötanud ülioluliste teemadega: riigireform, põhiseadus, õigusriik ja prokuratuur. Referendum on lihtsalt üks teemadest. Oleme seda arutanud koos õiguskantsleriga, sest küsitlus ei tohi kedagi diskrimineerida ega alavääristada, seal ei tohi olla ühtegi muud poliitilist sõnumit kui see, mida küsitakse. See, et üks või teine küsimus töörühmast välja anti... Sellest on natuke kahju. Töödokumente on meil liikunud väga palju.
Jüri Ratas pakkus samuti välja oma sõnastuse, mis kõlas nii: „Kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?” Kas see küsimus sündis töögrupis, erakonnas või peaministri peas?

Neid sõnastusi, mis meil on laual, arutatakse edasi juristidega. Neile, kellele see referendum ei meeldi, eks nemad leiavad ikka midagi.

Kuidas see peaministri sõnastatud küsimus sündis?

Seda peate Jüri Ratase käest küsima.

Kuidas on võimalik arutluskäik, et jah-vastuse korral ei tohi perekonnaseadust muuta, aga ei-vastuse põhjal ei sünni midagi? Nii peaminister seletas. Kuidas saab nii olla, et vastus, mis peaministrile meeldib, on õiguslikult siduv, aga teine võimalik vastus mitte?

Tekib tõesti küsimus, kas Covidi ajal on referendumi teema kõige olulisem. Ma kinnitan vaatajatele valitsuse liikme ja haridusministrina, et referendum on kindlasti huvitav teema, aga töönädalast pühendame sellele võib-olla ühe minuti või viis minutit. Kuuldus, et kõik arutlused koalitsioonis tipnevad referendumiga, ei vasta tõele.

Küsimuste vahe seisneb selles, kas nad kehtivad järgmise referendumini või mitte. Kas riigikogu liikmead peavad seda arvestama, kas kohtunikud peavad. Sellekohaseid vastuseid ootame juristidelt.

Mina ei tahaks sellest üldse rääkida, aga teie olete referendumi lasknud panna koalitsioonilepingusse.

Te teate väga hästi, miks see seal koalitsioonilepingus on. Sest kõik alternatiivid oleksid tekitanud kulmutõusu oluliselt rohkem.

Seda tunnistasite siinsamas saates eelmise korral. Rääkime nüüd, missugused olid need hirmsamad variandid. Et me teaksime, millest me oleme pääsenud.

(Naerab.) Ütleme nii, et vorst võib olla meeldi, aga need sisikonna tükid, mis välja sorteeriti, olid oluliselt ebameeldivamad.

Näiteks abordi riikliku rahastuse äravõtmine? Abordi keelamine?

Näiteks vähemuste õiguste reaalne piiramine. Meie põhimõte oli, et ühtegi vähemust ei tohi reaalselt diskrimineerida. Põhiseaduse muutmise juurde me veel tuleme, aga kuna referendumi teema on varjutanud otsedemokraatia paketi – justkui see oleks demokraatia töögrupi ainus eesmärk –, siis võtsime mõneks nädalaks hoo maha.

Miks seda demokraatia töögruppi riigikogu leheküljel kirjas pole?

Kui Jüri Ratase esimene valitsus alustas, tekkis poliitiline praktika, et kui leidub olulisi teemasid, milles ei leita kohe konsensust, siis lepivad nende teemadega tegelevad ministrid ja riigikogu liikmed kohtumise kokku ja arutavad teema läbi enne, kui tulevad valitsuskabinetti. See on toiminud.

Miks pole seda rühma riigikogu lehel kirjas?

See on poliitiline kokkulepe, et tuleb üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist ja ministrite seast. See on täiesti tavaline formaat.

Demokraatia töörühma kutsusite kokku teie?

Me koguneme Seedri kabinetis, aga jah, ma juhin seda töörühma.

See kutsuti kokku selleks, et abielurefendumi asjad saaks siledamalt aetud?

Ei-ei. Kutsusime selle kokku põhiseaduse muudatuste ja eriprokuröride, õigusriigi ja kohtunike valimise teema pärast.

Mis ajast tuleks selle grupi tegevuse algust arvestada?

Koalitsiooni algusest.

Seda imelikum, et seda pole ametlikult kirjas.

See on mitteametlik konsultatsioon kolme erakonna vahel.

Kas selliseid mitteametlikke töögruppe on veel?

Jah. Näiteks oli väga oluline kohalike omavalitsuste teema, mitmed seadused jne. Võetakse igast erakonnast kaks liiget ja arutatakse teemad põhjalikult läbi. Apteegireformi oma on ehk üks kuulsamaid töörühmasid.

Missugune häda Eesti demokraatiat vaevab, et see konkreetne töörühm tuli kokku kutsuda?

Kui me koalitsiooni moodustasime, oli mitmeid olulisi teemasid. Näiteks kuidas minna edasi kohtusüsteemiga, kas on vaja seda muuta. Presidendivalimiste asjus näiteks leidsime, et pole vaja süsteemi muuta, ja otsustasime praegusega edasi minna.

Lõpetuseks, kui kaua see valitsus koos püsib?

Kui peate silmas kolme osapoolt, siis: järgmised valimised on enam kui kolme aasta pärast.