Te pole mitte ainult minister, vaid ka kuue lapse ema. Kuidas tulevad lapsed toime koduõppega, sellal kui teie juhite suurema osa ööpäevast riiki?

Eks mul on needsamad mured, mis on sotsiaalmeediaski viimastel päevadel valdavad: kuidas leida normaalne tasakaal. Lapsed ei tohiks haridusest ilma jääda, aga esimese kahe päeva tagasiside näitab, et õpetajad on olnud nädalavahetusel liiga töökad: tunnid on väga pikad, lastele seatud ootused ülikõrged. Nii mõnigi internetikeskkond on nii mõnelegi lapsele täiesti uudne.

Räägime teist kui lapsevanemast. Kaks last on lasteaiaealised, neli käivad koolis, õige?

Kaks on lasteaialapsed, kes on kodused, neli on koolilapsed, kes on ka kodused, jah.

Kas lasteaialapsed on kodus, sest ei saa aias käia, või oleks nii või teisiti?

Praegu, kus palutakse võimalikult vähe käia väljas, ja suuremad lapsed on kodus, siis oli nende kojujäämine igati normaalne otsus.

Kes teid aitab, kui olete tööl – ja seal te ju olete suurema osa ajast?

Suuremad valvavad väiksemaid. Kui väga vaja, on ka mõni abiline olemas, aga tavaline sotsiaalne võrgustik hetkel ei tööta: üks pere on karantiinis ja teine kahtlustab, et peab olema karantiinis.

Eriolukorraga läksid koolid kinni, kuid lasteaiad jäid lahti. Põhjendus oli arusaadav, lapsed on väiksemas ohus, kuid lasteaiaõpetajate seas on ka eakaid inimesi. Nendegi muret tuleks mõista, tõsi?

Otsus lasteaedu mitte sulgeda oli tehtud tööealisi inimesi silmas pidades ning haridusministeeriumi suunised on hästi läbi kaalutud. Kohalik omavalitsus peab tagama, et sektorid, mis peavad toimima, saaksid toimida: tervishoid ja siseturvalisus, aga ka toiduainesektor, transport jne. Sellepärast pole me lasteaedu sulgenud, kuid suur osa neist on siiski juba kinni.

Paljud lapsevanemad töötavad kodus, kuid kooliealised lapsed koduõppel vajavad tihti abi. On haridusministeeriumil mõni üldine soovitus, kuidas selle keerulise olukorraga toime tulla?

Koduõpet on olnud nüüd kaks päeva. Kõigepealt palve: oleme hästi mõistlikud. Õpetajad ei ole selles olukorras süüdi. Kool ei ole süüdi. Internetipakett, mille sa kunagi valisid, ei ole süüdi – sa ei näinud ju ette, et kõik inimesed kodus tahavad kõik korraga seda suures mahus kasutada. Küll kõik need mõistlikud lahendused tasapisi tulevad.

Esimene tagasiside on olnud, et õpilastelt nõutakse liiga palju asju, tunnid on liiga pikad. Nii mõnigi ema on kirjutanud, et neil läks lapsega tunni- ja kodutöö peale läks kokku seitse-kaheksa tundi intensiivset tööd.

Üks etteheide on ka olnud, et õppekeskkondi on palju ning neid ei tunne ei lapsed ega vanemad. Äkki ei peaks asjad olema mitte kümnes, vaid ühes-kahes-kolmes kohas? Mida soovitab haridusministeerium?

Digikeskkond ei tähenda seda, et töövihikud ja õpikud enam ei kehti. Vastupidi, on väga tore, kui õpilane kasutab oma tavalist keskkonda. Digikeskkond on abivahend. Silmaarstid on ju kõik ühel nõul, et kaheksa tundi arvuti ees veeta ei ole mõistlik. Vastupidi, see on lastele ohtlik. Püsima peaks tasakaal digi- ja mittedigiõppe vahel.

Teiseks, palve on koolidel arvestada ka sellega, et kõik lapsevanemad ei ole kodus, ja kui nad ka on kodus, ei saa nad kogu aeg olla lapse kõrval. Ei ole võimalik anda ainult selliseid ülesandeid, et laps teeb midagi, keegi filmib kõrvalt, ja siis saadetakse see õpetajale. Vahva lahendus ja hästi armas, aga kui laps teeb tööd iseseisvalt? Kui ta on tavaliselt vanaema seltsis, aga praegu oleme palunud vanaemade juures mitte olla?

Õpetajatega on jälle see mure: kes ei kasuta e-kooligi meelsasti, ei hakka praegu kindlasti Skype’is tundi pidama ega saa kõiki e-platvorme korraga selgeks.

Üldse ei ootagi seda. Meil on palve koolidele: hingake südamest sisse ja välja ning võtke rahulikult. Palume ka, et esimesed kaks nädalat õpilasi ei hinnataks. Piirdume lihtsalt tagasiside andmisega: tore, said hakkama. Võib-olla on kasutatav elektrooniline lahendus täiesti uus. Kümned õpetajad on lastele öelnud: korista oma tuba ära, liigu õues, loe läbi üks raamat – ja kui sul just seda raamatut ei ole, siis kirjuta, missugust sa saad lugeda. Ka õpetajaid ei ole tarvis survestada.

Ühed õpetajad on rangemad, teised võtavad lõdvemalt. Kevadeks, eksamitele ja tasemetöödele vastu minnes on klassid ja koolid eri tasemel. Mis sellega peale hakata?

Õpetajad ju tunnevad ainekavu ja teavad, et eesmärgid on seatud. Aga see ei tähenda, et töövihikus peab olema iga ülesanne tehtud. Veel kord: alles kaks päeva on läinud. Esmaspäeva hommik tõi üllatusi, mida ka erasektor ette näha ei suutnud.

E-kool oli täitsa surnud.

E-kool oli arvestanud kasutajate arvu suurenemist 10 000-t 30 000-le, aga see oli kordades suurem. Paljud IT-firmad on e-platvorme arendama appi tulnud. Võtame rahulikult, samm-sammult – ja hoiame seda joont, et laps ei oleks ainult arvutis. Tal on vaja vahepeal vaja teha ka midagi sellist, mis tõmbab stressi ja pinget maha.

Lubasite, et suvevaheaja kallale ei minda ja kooliaastat ei pikendada. Võib juhtuda, et peate selle otsuse üle vaatama?

Oleme hoidnud joont, et selleks ei ole vajadust, välja arvatud lõpetavad klassid. Ühel hetkel peame otsustama, mis saab lõpu- ja sisseastumiseksamitest. Gümnasistid tahavad ju teada, millal on ülikoolidesse sisseastumine. Ülikoolide ja lõpueksamite valmidusega tegeleme iga päev. Kui maiks on eriolukord lõppenud, siis saab ehk korraks veel ka konsultatsioonidega tavalisse rütmi.

Kodust arvutipuudust on jaganud inimesed leevendanud omal käel. Kuid võib ju olla, et mõni laps ei saa selle pärast õppida, et arvutit pole?

Kui selline seis on, siis tuleb sellest teada anda. Meil on koolides arvestatav arvutipark ja kooli arvuteid on võimalik laenulepinguga koju tuua. Loomulikult tähendab see vastastikku usalduslikku ja heaperemehelikku käitumist. On väga vahvaid eraalgatusi, ja suur tänu kodanikuühiskonnale. Arvuteid on antud kas väga suure soodustusega või lausa tasuta.

Kuidas te leiate üles need lapsed, kes mingil põhjusel tasuta koolitoidu kojutoomise vajadusest teada ei anna?

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatel on teatud hulk peresid silma all. Õpetajad märkavad ka ja on olnud aktiivsed. Üldse, õpetajate võimekus on mõne päevaga tohutult suurenenud, nii palju on ette valmistatud – suur tänu neile selle eest.

Enamik infot levib ikkagi internetis: Facebookis näiteks üks grupp lapsevanematele, teine lapsevanematele. Kui palju liigub neis haridusministeeriumi nõuandjaid?

Jälgime. HITSA on seal aktiivne, samuti Innove.

Kuidas saab juhendamist õpetaja, kes ei ole Facebookis?

Helistatakse palju. Kasutatakse Rajaleidja võrgustikku. Õpetajad küsivad ise nõu, ja tõepoolest on ka selliseid, kes vajavad tuge elementaarses arvutikasutuses. Asja aetakse südamega, kahe päeva pealt kokkuvõtteid teha on vara.

Kuuldavasti korraldavad meelelahutuseta jäänud gümnaasiumiõpilased korteripidusid, mis on parim võimalus pisikuid vahetada – kuidas sellega toime saada?

Võimaluse korral tuleb paluda lapsevanemate sekkumist. Vaja on ka selgitada, milles riskid seisnevad. Õnneks enamik lapsi mõistab ohte, riskiallikaks on pigem väikesed grupid. Politsei ja turvafirmad ütlevad tõesti, et sellised grupeeringud on tekkinud. Sellega tegeletakse.

Meie saame anda abistavaid suuniseid. põhiline on järgmine. Esiteks, kooli suhtumine kasutatavatesse internetiplatvormidesse võiks olla ühtne. Teiseks, peaks arvestama, et suur osa lapsevanemaid ei saa kogu aeg lapse kõrval olla. Kolmandaks, ei ole vaja eeldada, et kõigil on kodus printer.

Mul on mõningad laiemad küsimused teile kui valitsuse liikmele. WHO ütleb: testida, testida, testida. Itaalia kogemus ütleb, et lai testimine on võimalus viirus kontrolli alla. Meil testitakse ainult vanemaid või kriitilises seisus inimesi. Miks?

Valitsuse otsus toob välja, keda tuleb kindlasti testida ning kuhu suunatakse ressursse esmajärjekorras. Kokkulepe on, et erasektoriga koostöös....

Medicum ja Synlab?

... kes on pakkunud oma abi...

Esmaspäeval panite ju nende testimisvõimaluse kinni? Ja Kuressaare drive-in’i keelasite ka ära?

Ei pannud ja ei keelanud. Palusime mitte anda infot, et ainult raha eest saab testida. Meil käivad lepingulised läbirääkimised, et nad võtaksid suure osa testimisest enda peale.

Haigekassa rahastusega?

Jah. Kiirabi ressursid hakkavad ennast varsti ammendama.

Need on ennast juba ammendanud.

Nii ei tohi öelda, nad teevad head tööd. Otsus on selline: suurendame testimist tuhandeni ööpäevas.

Millal see toimima hakkab?

Siis, kui varud kohale tulevad.

Millal nad tulevad?

Need on teel.

Kust need tulevad?

Siin on tekkinud teatud sekeldused, riigid panevad järjest piire kinni. Ka selleks on lahendus, Tallink saadab sinna eraldi laeva, esimene laev läks täna välja.

Tallink läks ju Poolas (õige on Saksamaal – VK) kinni jäänud eestlastele järele?

Lisaks eestlastele kinni ka kaubad. Laevad toovad ka kaubaaluseid ja veokeid.

Toovad ära ka testimisvõimekuse?

See on üks osa, jah. Aga ka ravimeid. Asja teine pool on see: inimesed peavad mõistma, millal on vaja testida. Siis, kui nähud on välja löönud. Me suurendame oluliselt võimekust, aga palume inimestel perearstile oma muret kirjeldada.

Perearsti poole pöördujad jäävad ju lihtsalt ühelt numbrilt teisele helistama. Millal see suurem testimisvõimekus võiks toimima hakata?

Küsimus on tundides. Anname siiralt oma panuse, et need tarned kohale jõuaksid.

Mujal ilmas on ministreid juba haigestunud, kujutagem ette, et meie omad hakkavad riburada pidi haigestuma. Kes teie asemel asub, kui kukute?

Me kõik anname oma panuse, et seda ei juhtuks.

Teil peab olema plaan B. Missugune see on?

Hetkel on ainuke plaan B elektrooniline.

Meil on ka eakaid ministreid, kui nähud on rasked?

Kas me peame selle stsenaariumi läbi mängima?

Muidugi peame.

Kõigil ministritel on ju asendussüsteem.

Miks te juba praegu oma kokkusaamisi virtuaalselt ei pea?

Teoreetiliselt on see tehtav ja me oleme seda ka arutanud riigikantseleiga. Aga on nii palju kiireid ja tehnilisi küsimusi, mida on otstarbekas kohapeal lahendada.

Veebis kohtudes võidaksite ja kohtumiskohale ja sealt tagasi liikumise aja?

Ma ei tea, kui palju te olete veebis suuri koosolekuid teinud. Mina teen neid iga päev. Neid saab kasutada, aga see toob kaasa ka ebamugavusi: üksteisele räägitakse vahele. Hetkel on staabil otstarbekas kokku saada reaalselt ja iga päev.

Telefoniistungid on ju läbi proovitud?

Neid on rakendatud ainult mingi kiire otsuse tegemiseks.

Riigikogu hääletusi pidada kohale tulemata ei saa. Valitsus ei saa talle korraldusi anda, aga mida soovitate?

Riigikogu on oma otsused juba ise teinud ja täidesaatev võim võttis need teadmiseks. Kogeneb võimalikult väike grupp korraga ja otsustatud on kohtuda mitte rohkem kui kahel päeval nädalas. Palju tööd tehakse elektrooniliselt.

Kas teie valitsuse liikmena saate ennast kiiremini testida kui nn tavainimene?

Mina tean, et pole mõtet testida, kui pole nähtusid. Ei ole mõtet ressursse raisata, üks test maksab natuke alla saja euro.

Küsimus oli, kas valitsuse liikmel on selline võimalus.

Ei, täpselt samad reeglid kehtivad kõigile. Esmajärjekorras on meditsiinitöötaja, kroonilised haiged, riskirühmad.

Mida teete teie ise, et terveks jääda? Mitu minutit päevas värskes õhus viibite?

Oi, ma olen väga halb eeskuju. Ma ei julge sedagi öelda, mitu tundi ma viimati magasin. Hoian inimestega distantsi, pesen käsi ja loodan kõige paremat.

Värske õhk null?

Hetkel küll, jah.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!