Vildakas rahaprognoos kosutab võimukandjaid

Rahandusministeerium on alates 2001. aastast pannud tulude prognoosimisega kõvasti mööda, see aga lubab võimuparteidel juba neljandat aastat poliitilise maiguga lisaeelarvetest raha laiali jagada.

Ülelaekumise tõttu saab valitsus suurendada 2005. aasta eelarve mahtu 55,2 miljardi kroonini ja teha kuni 2,1 miljardi kroonise lisaeelarve, mille arutamine riigikogus satub valimiskampaania tippaega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuni seitse-kaheksa protsenti vigu sisaldanud prognoosid olid ka põhjuseks, miks 2002. aastal valmis kaks lisaeelarvet ning ka 2003. ja 2004. aastal lisaeelarved. Lisaeelarvete kaudu on seni suunatud laiali hiidsumma — 3,4 miljardit krooni. Ülelaekumised on kosutanud jõudsalt ka stabiliseerimisreservi, kus on täna hoiul 5,32 miljardit krooni.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seederi sõnul näitab see, et rahandusministeeriumi ametnikud pole piisavalt pädevad. Pool vastutust langeb aga Seederi hinnangul poliitikutele, kelle mõjutusel planeeritakse eelarved teadlikult väiksemaks. “Eriti magus on enne valimisi präänikuid jagada. Praktika on näidanud, et võimulolijad on nii ka teinud,” märkis Isamaaliidu poliitik. “Muidugi pole siin tegu katastroofi ega tõsise rahandusliku probleemiga.”

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik ei võtnud süüdistusi omaks. „Prognoos seepärast ongi prognoos, et me ei tea täpselt, mis juhtub. Täpselt ei suudeta ka ilma ennustada,” rääkis Säälik. “50 miljardi kroonise eelarve puhul on üheprotsendiline eksimus väga täpne hinnang, aga see tähendab 500 miljonit krooni.”