„On selge, et hallid passid ja integratsioon on probleem nii meie inimestele kui ka riigile. See on emotsionaalne teema mõlemale - eestlastele ja venelastele. Just seetõttu tuleb sellega tegeleda, kuid liigsete emotsioonideta ja konkreetsete lahendustega. Selleks pakun välja kuus sammu lahendusteks:

Esiteks, eesti keele kursused peavad olema tasuta ja kiiresti kätte saadavad. Inimene kes tahab keelt õppida, peab saama seda teha. Seetõttu oleme kutsunud üles looma Eesti keele maju, kus seda teha saab.
Idee on pakkuda keeleõpet arvestades inimese vajadusi, elukohta ja võimalusi. Ta astub majja, kontrollib oma keeleteadmisi ja saab tasuta õpet vastavalt vajadusele. Kui tegu on arstiga, siis talle on vajalik erialane sõnavara.

Eesti keele majade loomiseks on valitsusliidu eelarves ettenähtud 2018-2020 kuus miljonit eurot, mille eest tuleb rajada Eesti keele maja Ida-Virumaale ja Tallinnasse.

Teiseks, tuleb panna rõhk Ida-Virumaa arendamisele. Majandus ehk inimeste tööl käimine ja väärilise palga saamine, on lõimumise võti.

Kolmandaks, sujuvat integratsiooniprotsessi takistab ka veelahe, mis on kunstlikult tekitatud erinevate piirkondade kohalike omavalitsuste ja riigivõimu vahel. Poliitikutele peaks selgeks tegema, et vastandumine on kõige halvem asi, mida saab lõimuvatele inimestele ja riigile teha.

Neljandaks, ei tohi risti lüüa inimest, kes pole meiega samal arvamusel, selle asemel tõestada oma poolt pakutud alternatiivi ägedust ja elujõulisust.

Viiendaks, vaatame kriitiliselt üle kava „Lõimuv Eesti 2020.“ Sealsed tegevused peavad olema tõhusad ja rahaga mõistlikult kaetud. Selleks, et keeleõpe oleks tõhusam kui varem, on vaja kursuste korraldamist korrastada ja tõsta Kultuuriministeeriumi juurest Haridusministeeriumi alla, sest see on loogiline osa eesti keele strateegiast,“ selgitas Ladõnskaja oma ettepanekuid.