Viktor Vassiljev: arstid ei ole ahned, aga mitmel kohal töötamine pole ainult võimalus teenida, vaid ka ainus viis kindlustada vajalik arstiabi
Riigikogulasest arst Viktor Vassiljev peab Delfile antud usutluses kohatuks süüdistusi, nagu arstid tahaks vaid palka juurde. Nõutakse ka inimlikumaid töötingimusi, sest vaid mitmel kohal töötades on võimalik kõik vajalikud inimesed terveks ravida.
"Meedikute streik pole midagi enneolematut. Soomes on tervishoiutöötajad korduvalt streikinud: 1984, 1995, 2001. Sellel viimasel nõuti 20%-list palgatõusu, tööandjad pakkusid 5,5%. Lõpuks lepiti kokku, et 11,1% kohe ja ülejäänu viie aasta jooksul," mäletab keskerakondlane. "Kõigepealt kasutan juhust, et korrata: meedikute nõudmised on kutseliitude pressiteadetes selgelt kirja pandud – peatada tervishoiusüsteemi lagunemine; korrastada meditsiinitöötajate tööarvestus; meedikute äravoolu peatamiseks tõsta palku. Just sellises järjestuses. Meedias leiab kajastamist peaasjalikult viimane punkt, rõhuasetusega ahnusele."
Vassiljev kordab: "Arstide väidetavalt kõrged sissetulekud kujunevad mitmel kohal töötades ja üldiselt meedikute enese tervise arvelt. Arstide defitsiit loob tingimused, kus mitmel kohal töötamine ja valvetega ülepingutamine on mitte üksnes võimalus teenida, vaid ka ainus viis kindlustada elanikele vajalik arstiabi. Kui haigekassa rahastatav süsteem toodaks piisavalt teenuseid, siis poleks tasulise vastuvõtu järele vajadustki. Meedikute palganõudmised puudutavad ühel töökohal normaalse koormusega teenitavat palka, mis on keskmiselt 1,4 korda väiksem, kui mitmest kohast saadud tasudena summeeritud sissetulekud. Viimaste kohta on meediast läbi käinud mitmesuguseid numbreid, ükski pole õige kasvõi sel põhjusel, et seal on ka minu riigikogulase palk kajastatud arsti sissetulekuna."
Vassiljevi sõnum viidati väga asjakohaselt meedias tippudele, kes teenivat 7000-80000 eurot kuus. "Tegelikult peaks unikaalsete oskustega spetsialiste tänama selle eest, et nad ikka veel siin tegutsevad, sest mujal pakutakse tippkirurgile kordades rohkem. Sama loogika kohaselt võiks geniaalsele kunstnikule pahaks panna, kui ta müüb oma teose üle keskmise turuhinna," lisas ta.
"Süsteemis töötajatel on parem ülevaade süsteemi vigadest, kui kõrgemal või kõrval istuvatel ametnikel"; märkis Vassiljev. "Seda enam, et vigu on kinnitanud rahvusvahelised eksperdid, kelle arvates Eestis ülesehitatud originaalse tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus on 2014.aastast suure küsimärgi all. Siiamaani pole valitsus seda tunnistanud, viidates omakorda välisekspertide komplimendile, et meie tervishoiusüsteem olla efektiivsuselt enneolematu. Tegelikult on see väide viisakalt esitatud imestus, kuidas saab nii nappide vahenditega tervishoidu ülal pidada.
Eraõiguslikele tervishoiuettevõtetele rajatud süsteem, mille kuulumist oma valitsemisalasse ei tunnista ükski riiklik institutsioon, kus ravirahadesse on peidetud konkurentsiga ja ülepaisutatud juhtimisega seotud kulud, hoonete kulumid ja kommunaalmaksed, ning täies mahus käibemaksud ja aktsiisid, mida tervishoiuteenuse osutaja lõpp-tarbijana ei saa tasaarveldada – efektiivsus ja kulusäästlikkus käituvad siin kui üksteisele risti vastupidised mõisted."
Vassiljevi sõnul on oluline võit aga see, et sotsiaalminister kutsus kokku 8.oktoobriks töörühma Eesti tervishoiusüsteemi tulevikunägemuse väljatöötamiseks.
"Osalevad tervishoiutöötajate kutseliidud, patsientide esindajad, Haiglate Liit, Haigekassa, Tartu Ülikooli Arstiteaduskond ja tervishoiu kõrgkoolid, Riigikogu Sotsiaalkomisjon. Mis tähendab seda, et probleemi olemasolu tunnistatakse. Ebameeldiva haiguse tunnistamine on esimene eeldus edukaks raviks," muigas ta. "Ja kuni asja arutatakse, siis arvestades meie entusiastlikku osalemist Euroopa finantsstabiilsuse püramiidskeemides peaks eestlased saama Kreekas vähemalt tasuta hambaravi."
