Viirusetestide analüüsimise võimekus suureneb: terviseamet pole enam ainus, kes seda suudab

 (60)
PERH töövarjupäev
PERH töövarjupäevFoto: Ilmar Saabas

Kui koroonaviiruse Eestisse jõudes olid viirusetestide analüüsimise võimalused ainult tervisametil, kes suudab menetleda 60 testi päevas, siis alates eelmise nädala kolmapäevast teeb seda ka Tartu ülikooli kliinikum. Regionaalhaiglas on koroonaviiruse testimise ja analüüsimise võimekus olemas alates eilsest. Homsest alates hakkab teste analüüsima ka Pärnu haigla.

Kliinikumis tehakse korraga 24 analüüsi ning ette on nähtud, et vajadusel tehakse neid kaks või enam korda päevas, ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori direktori Anu Tamm. Sellekohase võimekuse loomine tähendas kliinikumile õigete diagnostikumide sisseostmist. Kuna tegemist on uue viirusega, ei olnud neid esialgu turul ning ka nõudlus oli suur. Nüüd on nii aparatuur kui ka oskusteave kliinikumis olemas. „Analüüside tegemise võimekuse laiendamine oleneb sellest, kui kiiresti saab kliinikum kätte Euroopast tellitud diagnostikumid,” sõnas Tamm. „Eesti tarnijad on lubanud teha vahelao ning loodame, et tarneprobleeme ei teki.”

Regionaalhaigla laboris, kus teste analüüsitakse alates eilsest, käib uurimine kolm korda päevas. Hommikul kella 8-ks saabunud proovimaterjalide vastused väljastatakse orienteeruvalt kell 12. Kella 12-ks saabunud proovimaterjalide vastused väljastatakse kell 16 ja enne kella 14.30 saabunud proovimaterjalide vastused järgmise päeva hommikul kell 8. „Vajadusel saame testide arvu võimekust suurendada,” ütles Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, „aga selle eelduseks on, et oleme vähendanud muu plaanilist ravitööd. Kompetentsid on meil laboris olemas.”

Seotud lood:

Pärnu haiglas on võimekus COVID-19 viiruse testimiseks alates homsest. Tööjuhend on koostatud, personal on välja õpetatud. „Oleme võimelised teostama 50 proovi päevas,” andis teada Sihtastuse Pärnu Haigla kommunikatsioonispetsialist Margit Suhhostavets.

Ennast saab testida ka raha eest

Alates homsest on võimalik end 81 euro eest testida Lasnamäe Medicumis, kust proovid edastatakse uurimiseks Synlabi laboratooriumisse. Kriisipiirkonnast tulijatel Medicumi asja ei ole.

„Me ei testi suure riskiga patsiente, kes on tulnud riskipiirkonnast või kellel on avaldunud haigussümptomid,” ütles Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik. „Viimased saavad end testida endiselt terviseameti korraldatava teenuse kaudu. Meie testime mujalt saabunuid, kellel väljakujunenud sümptomeid ei ole.” Allik märkis, et sümptomid võivad olla ka vaevumärgatavad. „Meie juures testimine sobib näiteks neile, kellel saab kodusistumise aeg läbi," tõi ta näite. Teste tehakse Medicumis alates kuuendast päevast pärast mõnest teisest riigist koju tulekut või kokkupuudet potentsiaalse viirusekandjaga.

Testimise metoodika on Medicumis täpselt samasugune kui nagu praegu kasutusel olevatel testidel ja analüüsimine Synlabis käib samamoodi nagu senimaani terviseametil, st maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) protokolli kohaselt. Synlab on tänaseks loonud võimekuse tööd teha kolmes vahetuses 24/7 tavapärase 8 tunnise tööpäeva asemel, ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Gerly Kedelauk. Algatus analüüsivõimekus luua tuli ettevõttelt endalt ning sellesse on investeeritud kuuekohalise summa reaktiivide lattu tellimiseks. Ka võttis Synlab lisaks tööle viis laborispetsialisti.

Tervisamet uurib endiselt 60 proovi päevas. Proovi võtavad tervishoiuteenuse osutajad ehk näiteks kiirabi, kes toimetab proovid terviseametisse. Analüüsi võtmise otsuse teeb tervishoiutöötaja talle antud juhudefinitsiooni kohaselt. Juhudefinitsioon näeb ette kahte varianti: 1) inimene on tulnud riskipiirkonnast; 2) ta võib olla kokku puutunud nakatanuga. „Kui inimene ei ole riskipiirkonnas käinud, aga tal on põhjendatud kahtlus, et ta on nakatunuga kokku puutunud, siis temalt võetakse proov,” selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Selline on juhudefinitsioon olnud algusest peale, esialgu ei olnud koha peal lihtsalt viiruskontaktseid. Nüüd nad on ja definitsiooni teine pool kehtib. Kui inimene tuleb riskipiirkonnast, haigestub, käib köhaga tööl, siis on kõik temaga kokku puutunud on kontaktsed, kuigi pole ise riskipiirkonnas käinud.

Laustestimist ei peeta mõttekaks

Tänaseks on viirus on nakanud ka Eestis kohapeal ja WHO kinnitab nakatumise võimalust ajal, mil viirusekandjal pole sümptomid ilmnenud. Tervisameti hinnangul on ikkagi mõistlik testida neid, kelle puhul on testimiseks alus. „Laustestimist ei ole mõtet teha,” ütles Saar. „Kui inimene kahtlustab, et tal on koroonaviirus, siis ilmselt suudab ta ka põhjendada, miks tal see kahtlus on. Näiteks: külastasin üritust, kus viibis nakatunu; minu väga hea tuttava sõbral on koroonaviirus ja ma olen temaga viimastel päevadel kokku puutunud.” Siiski möönis ka Saar võimalust, et inimene on nakkusohtlik enne sümptomite tekkimist.

Ka viroloogiaprofessor Irja Lutsar leiab, et kõige olulisem on testida õigeid inimesi. „Kui me näiteks testime ära kõik inimesed suvalises koolis või Põhja-Itaaliast tulevas lennukis, siis savad inimesed saavad teada, et on negatiivsed, ja rahunevad maha,” rääkis ta. „Võib-olla jääb inimene kahe või kolme päeva pärast haigeks, aga ta ei pruugi tulla uuesti testima.”

Lutsari hinnangul on õige testida neid, kes kuuluvad riskigruppi, on tulnud riskipiirkondadest, kellel on olnud potentsiaalne kokkupuude haigega või kellel on tekkinud sümptomid. „Laustestimine ei vii meid mitte kuhugi,” ütles ta. „Bahrein on olnud senimaani kõige suurem testija, aga nende olukord ei ole parem kui Singapuris, kus seda tehakse väga läbimõeldult.” Tähtsam on Lutsari hinnangul, et meil oleks plaan, mida teha inimesega, kes lennukiga tuleb. Suures joones võiks jagamine tema sõnul käia nii: sinul pole vaja muretseda, mine koju; sinul on köha ja palavik, lähed kohe testimisele; sina tulid riskipiirkonnast, võtame sinu andmed, iga päev kontakteerume ja testime siis, kui see on näidustatud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543