“Reformierakond ei ole mind ühtegi sekundit survestanud. Astusin tagasi (ka — toim) piirkonnajuhi kohalt, aga erakond on mind toetanud 150-protsendiliselt,” kinnitas Randjärv.

“Astusin (vallajuhi ametikohalt — toim) tagasi sellepärast, et puudus koosmeel. Kui on võimatu ellu viia plaane, kui need eesmärgid, mis sa oled endale püstitanud, jäävad erimeelsuste tõttu tegemata, siis ei pea kannatama ei vald ega valla inimesed. Ja ma arvan, et päris paljud on tegelikult tajunud, et ma olen tulnud siia puhta südamega ja entusiasmiga. Ostsin korteri ja elasin siin sisse,” rääkis Randjärv ja lisas, et tal puuduvad Viimsis igasugused ärilised ja muud huvid.

“Olin tihtilugu viimane, kes vallamajast ära läks,” lisas ta.

Randjärvele valmistavad kõige rohkem muret koolide juhtimistruktuurid ja valdkondade selgitamine. “Seaduse järgi on olemas hoolekogud ja vanematekogud. Kõik inimesed, kes võtavad osa tööst, peaksid aru saama, mis on nende roll. Et nad ei püüaks üle võtta direktori rolli, omamata samas vastutust. Kui on lapsevanemaid, kes tahavad ise saada koolijuhiks, peaksid nad kandideerima,” leidis Randjärv.

Reformierakondlasel olid suured plaanid Viimsi hariduselu muutmisel. Lisaks teemale, mis puudutas vastuolusid ja arusaamatusi hoolekogude ja direktorite osas, oli tal plaanis luua hariduskontsern, mis ühendaks kõik valla koolid ühise katuse alla, et oleks võimalik professionaalses mõttes korraldada asendusi. “Tegelikult olid need plaanid direktoritega paigas, kuid haridusvaldkonna arengukava paneb ka täpsemad plaanid paika.”

Ta rõhutas, et haridust kardinaalselt muuta ei ole tarvis, kuid tarvis on stabiliseerida meeleolusid ja olukorda ning kindlustada kõigile, et neil oleks võimalikult turvaline koolis õppida. “Suuremad kardinaalsed muudatused on tulemas kultuurivaldkonnas. Mehitatud uus tugev kultuuriosakond. Ma usun, et viimsist saab festivalide linna,” märkis Randjärv.

“Ma loodan, et ükskord tuleb aeg, kui Viimsi kõikide koolide kohta saab rääkida ülivõrdes. See ei olegi ainult Viimsi koolide teema. Kuidas me kaitseme õpetajaid, lapsi, lapsevanemaid, kui nad saavad tunda vaimset või füüsilist vägivalda. Väga oluline on see, et me algatasime kriisiõppuse ringi,” rääkis Randjärv ja lisas, et sinna kuuluvad kõik koolid, ka muusika- ja kunstikoolid, aga ka üldhariduskoolid, ja kus õpitakse, kuidas olla ja käituda nii, et ei tekiks ebamugavaid ja vägivaldseid ja kriminaalseid olukordi.

“Nagu öeldakse, et ühtegi head kriisi ei maksa raisku lasta. Võib-olla see (ametist lahkumine — toim) andis võimaluse uuteks impulssideks ja võimalusteks. Kindlasti kõik õppisid ja see on meile tulevikus väga kasulik,” märkis Randjärv.

Peagi Viimsi vallajuhi kohalt taanduv Randjärv plaanib kõigepealt puhata ja seejärel uuele tööle asuda.

Randjärve tagasiastumine

“Astun Viimsi vallavanema kohalt tagasi, sest muudatuste elluviimise osas valla hariduselus valitsevad erimeelsused,” teatas reformierakondlane Laine Randjärv täna pressiteate vahendusel. Lahkhelid olid seotud ennekõike Haabneeme kooliga, mille direktor esiti ennatlikult ametist vabastati ja siis tööle ennistati.

Viimsi vald teatas 19. novembril, et Haabneeme kooli direktor Sirje Toomla vabastati ametist, kuna koolis väidetavalt aset leidnud õpilaste väärkohtlemise juhtumitest ei teavitatud õigeaegselt vallavalitsust. Väidetavalt kasutas üks algklasside õpetaja õpilase suhtes korduvalt füüsilist vägivalda.

Juba 21. novembril teatas vald, et tühistas Toomla ametist vabastamise, kuna otsus langetati piiratud infole tuginedes.

Veel möödunud nädalal leidis Reformierakonna Viimsi piirkonna juhatus, et nad toetavad Randjärve jätkamist Viimsi vallavanemana. Randjärv vabandas Haabneeme kooli direktori Sirje Toomla, lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste ees. Nüüdseks on selge, et probleemidele siiski teist lahendust ei leitud kui ametist lahkumine.

Reformierakondlased kinnitasid täna Delfile, et Randjärv otsustas ametist lahkuda omal initsiatiivil.