“Reformierakond ei ole mind ühtegi sekundit survestanud. Astusin tagasi (ka — toim) piirkonnajuhi kohalt, aga erakond on mind toetanud 150-protsendiliselt,” kinnitas Randjärv.
“Astusin (vallajuhi ametikohalt — toim) tagasi sellepärast, et puudus koosmeel. Kui on võimatu ellu viia plaane, kui need eesmärgid, mis sa oled endale püstitanud, jäävad erimeelsuste tõttu tegemata, siis ei pea kannatama ei vald ega valla inimesed. Ja ma arvan, et päris paljud on tegelikult tajunud, et ma olen tulnud siia puhta südamega ja entusiasmiga. Ostsin korteri ja elasin siin sisse,” rääkis Randjärv ja lisas, et tal puuduvad Viimsis igasugused ärilised ja muud huvid.
“Olin tihtilugu viimane, kes vallamajast ära läks,” lisas ta.
Randjärvele valmistavad kõige rohkem muret koolide juhtimistruktuurid ja valdkondade selgitamine. “Seaduse järgi on olemas hoolekogud ja vanematekogud. Kõik inimesed, kes võtavad osa tööst, peaksid aru saama, mis on nende roll. Et nad ei püüaks üle võtta direktori rolli, omamata samas vastutust. Kui on lapsevanemaid, kes tahavad ise saada koolijuhiks, peaksid nad kandideerima,” leidis Randjärv.
Reformierakondlasel olid suured plaanid Viimsi hariduselu muutmisel. Lisaks teemale, mis puudutas vastuolusid ja arusaamatusi hoolekogude ja direktorite osas, oli tal plaanis luua hariduskontsern, mis ühendaks kõik valla koolid ühise katuse alla, et oleks võimalik professionaalses mõttes korraldada asendusi. “Tegelikult olid need plaanid direktoritega paigas, kuid haridusvaldkonna arengukava paneb ka täpsemad plaanid paika.”
Ta rõhutas, et haridust kardinaalselt muuta ei ole tarvis, kuid tarvis on stabiliseerida meeleolusid ja olukorda ning kindlustada kõigile, et neil oleks võimalikult turvaline koolis õppida. “Suuremad kardinaalsed muudatused on tulemas kultuurivaldkonnas. Mehitatud uus tugev kultuuriosakond. Ma usun, et viimsist saab festivalide linna,” märkis Randjärv.
“Ma loodan, et ükskord tuleb aeg, kui Viimsi kõikide koolide kohta saab rääkida ülivõrdes. See ei olegi ainult Viimsi koolide teema. Kuidas me kaitseme õpetajaid, lapsi, lapsevanemaid, kui nad saavad tunda vaimset või füüsilist vägivalda. Väga oluline on see, et me algatasime kriisiõppuse ringi,” rääkis Randjärv ja lisas, et sinna kuuluvad kõik koolid, ka muusika- ja kunstikoolid, aga ka üldhariduskoolid, ja kus õpitakse, kuidas olla ja käituda nii, et ei tekiks ebamugavaid ja vägivaldseid ja kriminaalseid olukordi.