Viimsi vallas elav lapsevanem kardab, et jääb Viimsi vallavolikogus juunis vastu võetud määruse tulemusel ilma toetusest, mida vald maksab eralasteaias käivate laste vanematele. Kuna toetus on isegi üle 200 euro kuus, siis on tal mure, kuidas lapsevanemad toime peaksid tulema.

Nimelt sätestab 21. juunil vastu võetud määrus, et munitsipaallasteaia kohast loobunud lapse eest enam toetust ei maksta. Paar kuud enne uue eralasteaedade toetamise korra vastu võtmist pakuti aga munitsipaallasteaedadesse kohti, millest paljud loobusid. "Kuna vald toetas eralasteaias käimist, siis paljud lapsevanemad loobusid sellest, sest eralasteaed on väiksem, juba lapsele tuttav, parem asukoht jne," sõnas lapsevanem, kes kardab, et lasteaiakohast loobumise tõttu tuleb nüüd iga kuu leida arvestatav summa lisaraha.

Viimsi vallavalitsuse noorsoo- ja haridusameti juhataja Janek Murakas aga rahustab lapsevanemaid: enne uue korra kehtima hakkamist munitsipaallasteaia kohast loobunud laste eest makstakse toetust edasi.

"Uus kord jõustub alates 1. septembrist 2016. Uue korra rakendussätetes (§ 15 lg 1) on kirjas, et need lapsed, kes on 10.09.2016 seisuga mõne eralasteaia nimekirjas, saavad toetust edasi, sõltumata sellest, kas nad on pakutud munitsipaalkohast loobunud. Ehk antud lapsevanem võib rahulik olla – kui tal on juba eralasteaiakoht olemas, siis tema jaoks ei muutu midagi," kinnitas Murakas.

Edaspidi tasub aga Viimsi valla lapsevanemail uue korra tõttu arvestada, et kui on soov, et laps käiks Viimsi eralasteaias, ja soovitakse saada toetust, siis ei ole mõistlik enam last munitsipaallasteaia järjekorda üldse pannagi.

Munitsipaallasteaia kohti kõigile ei jätku

Murakas selgitas, et üks muudatuse eesmärke on korrastada Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorda. Praegu on tema sõnul järjekorras palju neid lapsi, kes tegelikult kohta seal ei soovigi. "Seda näitab iga-aastane lasteaiakohtade komplekteerimine," sedastas Murakas.

Ühesõnaga, Viimsi vald soovib, et vanemad, kel tegelikult munitsipaalkoha soovi ei ole, ei koormaks ka järjekorda. "Nüüd teebki lapsevanem valiku – kui talle mingil põhjusel munitsipaallasteaed ei sobi (rühmade suurus, toitlustamine, tugiteenused, mingi muu eripära), siis ei pea ta enam last munitsipaallasteaia järjekorda panema," sõnas Murakas.

See tähendab ühtlasi seda, et kui last järjekorras pole, ei saa talle ka munitsipaalkohta pakkuda ega lapsevanem omakorda sellest loobuda. "Seega, kui vanem on eralasteaia valikus kindel ja last munitsipaallasteaia järjekorras ei ole, saab ta vallalt ikka eralasteaiatoetust," kinnitas Murakas.

See, et Viimsi vallas pole kohustust last munitsipaallasteaia järjekorda panna, ja et järjekorda mitte pannes saab eralasteaias käimiseks ikka toetust, võib tunduda isegi eralasteaedu soosiv. Sellise lähenemise taga on aga põhjus, et munitsipaallasteaia kohti praegu kõigile soovijaile ei jätku. "See on ka põhjus, miks vald teeb tihedat koostööd eralasteaedadega (sel õppeaastal 27 koostööpartnerit). Uuest õppeaastast tõstab vald ka märkimisväärselt eralasteaedade toetusi, et lapsevanemate olukorda veelgi leevendada. Toetuste määr tõuseb kuni 43 protsenti," osutas Murakas.

Seni oli toetuse suurus täiskohaga eralasteaias käivatele lastele 223,69 eurot ja 111,85 eurot kuus, kui laps käis lasteaias osalise kohaga või kui üks vanematest polnud Viimsi valda sisse kirjutatud. Nüüd tõuseb põhitoetus 260 eurole kuus. Sõimeealiste ehk 1,5- kuni 3-aastaste laste puhul on toetus veelgi suurem – see on septembrist 320 eurot kuus, kui lapsevanema omaosalus ei ületa 86 eurot kuus. See summa sõltub ka eralasteaia teenuse kogumaksumusest.

Murakas lisas, et kui lapsevanematel on muudatustega seoses küsimusi, siis tuleks pöörduda Viimsi vallavalitsuse noorsoo- ja haridusameti poole. "Me oleme alati valmis vastama ja nõustama antud küsimustes," kinnitas ta.