Viimsi rahvas mässab kõrge lasteaiamaksu vastu
„See, mida vald praegu majanduslanguse ajal nõuab, on täielik utoopia,” lausus kolme last kasvatav üksikvanem Terje Konsik.
„Vallajuhid arvavad, et Viimsis elavad ainult väga rikkad inimesed, kelle sissetulek on vähemalt 20 000 krooni, aga tegelikult ei ole see nii. Siin elab palju täiesti tavalisi inimesi,” ütles ta.
Ehkki lasteaiakoha maksumus tõusis juba aasta algusest, pole Konsik esimest suuremat arvet veel maksnud ja venitab sellega nii kaua kui võimalik. „Lastevanemate seas on juttu olnud ka sellest, et enne kui hinda alla tagasi ei lasta, ei makstaks üldse arveid,” tunnistas ta.
MLA Viimsi Lasteaiad hoolekogu esimees Janek Popell lausus siiski, et nii radikaalseks veel ei minda. „Valisime väikese töögrupi, kes selle teemaga tegeleb, ning sellel neljapäeval kohtume vallavanema ja volikogu esimehega,” ütles Popell.
Kohtumisel annab Popell üle ka lastevanemate pöördumise, milles nõutakse 650-kroonise lasteaiatasu taastamist.
„Sellele pöördumisele on meil juba tänaseks saadud peaaegu kõigi lasteaedades käivate laste vanemate allkirjad. Ümmarguselt teeb see kokku 1000 allkirja,” lausus Popell. See tähendab, et oma allkirja on andnud sisuliselt kõigi Viimsi 500 lasteaialapse mõlemad vanemad.
Ehkki esialgu tahavad lapsevanemad, et kohatasu alandataks eelmise aasta tasemele, oleks Popelli sõnul langemisruumi veelgi.
„Kui viimase kahe aastaga on lasteaiakoht läinud rohkem kui 100 protsenti kallimaks, siis ei tundu küll ükski põhjendus piisav olema,” nentis ta. „Põhjendused on sellised, et kulutused olmele on pidevalt tõusnud ja Viimsi valla laste tingimused on paremad kui teistes valdades. Ent ma ei usu, et Tallinna lapsed on lagunevates hoonetes, külmades tubades ja ebainimlike kasvatajate kasvatada.”
Viimsi vallavanem Haldo Oravas lausus, et tema mälu järgi tuli ettepanek lasteaia kohatasu tõsta vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjonilt. „Põhjus oli selles, et eelarve koostamine on meil väga pingeline olnud,” selgitas ta. „Samas on meil väga palju kulutusi sotsiaalplokile – ligi pool eelarvest läheb haridusele ja noortele,” lisas ta.
Oravas ei nõustunud väitega, nagu küsitaks lastevanematelt rohkem raha pelgalt eelarveaukude lappimiseks. „Meie suuremad kulud tulevad osaliselt ka sellest, et oleme pidanud ehitama mitu uut lasteaeda. Näiteks Tallinnas on enamik lasteaedu olemas juba Nõukogude ajast ja seal sõltub kohatasu vaid ülalpidamiskuludest.”
Kas vald on valmis lastevanemate nõudmisele järele andma, Oravas eile öelda ei osanud. „Pigem me mõtleme praegu sellele, et diferentseerida hinda. Kui kellelgi on peres kaks või rohkem last, võib hinnatõus tõesti probleemiks kujuneda.” Sotsiaalküsimustega tegelev abivallavanem Endel Lepik ütles, et kui kohatasu alandada, tuleb midagi jätta lasteaedades tegemata.
„Investeeringuid meil niikuinii planeeritud ei ole, nii et sel juhul jääb ära kasvatajate palgatõus või tuleb kedagi lahti lasta,” lausus ta. Lepik tõi hinnatõusu kaitseks esile ka asjaolu, et ametlikel andmetel tõusis Viimsi valla elanike keskmine sissetulek eelmisel aastal 11 protsenti ehk 20 400 kroonini.
